lubjarikkalt moreenpinnaselt. Roheline kärbseseen on surmavalt mürgine, ning kahjuks peetakse teda kübara värvuse tõttu rohelise kübaraga pilvikuks. Tavaliselt tuntakse teda nime all kui death cap ehk surma kübar/müts. Seent kirjeldas esimesena prantsuse botaanik Sébastien Vaillant aastal 1727. Seen on osalenud enamuses inimeste mürgitamises seentega, võimaluses, et temaga mürgitati ka Rooma keiser Claudius ja Püha Rooma keiser Charles VI. Põhi toksiini koostisosaks on - amanitin, mis kahjustab maksa ja neere. Teised kärbseseened Kollakaspruun kärbseseen - Amanita fulva Pruun kärbseseen - Amanita porphyria 9 Kollane kärbseseen - Amanita citrina Roosa kärbseseen - Amanita rubescens Kuning-kärbseseen - Amanita regalis Rõngata kärbseseen - Amanita vaginata Kahevärviline kärbseseen - Amanita battarrea Ka meie ülejäänud kärbseseened tuleb lugeda mürgisteks
sage eriti Lääne-Eestis ja saartel. Roheline kärbseseen on surmavalt mürgine, ning kahjuks peetakse teda kübara värvuse tõttu rohelise kübaraga pilvikuks. Tavaliselt tuntakse teda nime all kui death cap ehk surma kübar/müts. Seent kirjeldas esimesena prantsuse botaanik Sébastien Vaillant aastal 1727. Seen on osalenud enamuses inimeste mürgitamises seentega, võimaluses, et temaga mürgitati ka Rooma keiser Claudius ja Püha Rooma keiser Charles VI. Põhi toksiini koostisosaks on - amanitin, mis kahjustab maksa ja neere. Eelmisel aastal põhjustasid Eestis suurt meediakära rohelise kärbseseene kaks mürgistusjuhtumit: viieliikmeline perekond sõi neid seeni suure sirmiku pähe ning samalaadne juhtum kordus paar nädalat hiljem, kui sama seeneliiki söönud keskealine mees sattus haiglasse (Pullerits 2009). Pole Austraalias veel nähtud. 1.3.2 Valge kärbseseen Valge kärbseseen (Amanita virosa) on üleni puhasvalge, kübar (kuni 12 cm) noorelt silmapaistvalt