arteriaalsele verele, nendes alveoolides on VA/Q = 0. Selliste alveoolide ventilatsioon, mille kapillaarides puudub verevool (Q = 0), moodustab alvolaarse surnud ruumi ja nendes on VA/Q = . Selgub, et VA/Q suhtarv võib teoreetiliselt jääda vahemikku nullist lõpmatuseni. Lokaalsete faktorite mõjul, kus peamist osa mängivad O2 ja CO2 osarõhud, reguleeritakse verevoolu ja ventilatsiooni nii, et verega voolutatakse läbi just neid alveoole, mida ventileeritakse ja ventileeritakse neid alvoole, mille kapillaarides voolab veri. Normaalse alveolaarventilatsiooni ja kopsude verevoolutuse korral on kõige enam alveoole, kus VA/Q = 0,9. 13. Hingamisgaaside difusioon kopsudes ja nende transport verega. Hingamise regulatsioon.Hingamise üldine iseloomustus. Gaasivahetus organismi ja teda ümbritseva keskkonna vahel.Hingamise "etapid". Gaasivahetus välisõhu ja alveolaargaasi vahel hoiab viimasesCO2 osarõhu madalama ja O2 osarõhu kõrgema kui venoosses veres
alveoolides on VA/Q = 0. Selliste alveoolide ventilatsioon, mille kapillaarides puudub verevool (Q = 0), moodustab alvolaarse surnud ruumi ja nendes on V A/Q = ∞. Selgub, et VA/Q suhtarv võib teoreetiliselt jääda vahemikku nullist lõpmatuseni. Lokaalsete faktorite mõjul, kus peamist osa mängivad O 2 ja CO2 osarõhud, reguleeritakse verevoolu ja ventilatsiooni nii, et verega voolutatakse läbi just neid alveoole, mida ventileeritakse ja ventileeritakse neid alvoole, mille kapillaarides voolab veri. Normaalse alveolaarventilatsiooni ja kopsude verevoolutuse korral on kõige enam alveoole, kus VA/Q = 0,9. Kopsude üldventilatsiooni all mõeldakse kopsusid läbinud õhuhulka minutis, selles eristuvad alveolaarruumi ventilatsioon VA ja surnud ruumi (anatoomilise ja alveolaarse) ventilatsioon VD. Alveolaarventilatsioon VA - osa kopsusid läbinud õhu hulgast, mis osaleb vere ja alveolaargaasi vahelises gaasivahetuses (vere arterialiseerimisel).
annaabi.ee 
