..5 l/min ja kopsude verevoolutus 5...6 l/min, siis VA/Q = 0,8...1,0. Alveolaarventilatsiooni ja kopsude perfusiooni vastavusest oleneb vere arterialiseerumine. Mitteventileertavaid alveoole (V A = 0) ümbritsevatest kapillaaridest läbi voolav veri ei arterialiseeru ning lisandub venoosse nn suntverena arteriaalsele verele, nendes alveoolides on VA/Q = 0. Selliste alveoolide ventilatsioon, mille kapillaarides puudub verevool (Q = 0), moodustab alvolaarse surnud ruumi ja nendes on VA/Q = . Selgub, et VA/Q suhtarv võib teoreetiliselt jääda vahemikku nullist lõpmatuseni. Lokaalsete faktorite mõjul, kus peamist osa mängivad O2 ja CO2 osarõhud, reguleeritakse verevoolu ja ventilatsiooni nii, et verega voolutatakse läbi just neid alveoole, mida ventileeritakse ja ventileeritakse neid alvoole, mille kapillaarides voolab veri. Normaalse alveolaarventilatsiooni ja kopsude verevoolutuse korral on kõige enam alveoole, kus VA/Q = 0,9. 13
4...5 l/min ja kopsude verevoolutus 5...6 l/min, siis V A/Q = 0,8...1,0. Alveolaarventilatsiooni ja kopsude perfusiooni vastavusest oleneb vere arterialiseerumine. Mitteventileertavaid alveoole (V A = 0) ümbritsevatest kapillaaridest läbi voolav veri ei arterialiseeru ning lisandub venoosse nn šuntverena arteriaalsele verele, nendes alveoolides on VA/Q = 0. Selliste alveoolide ventilatsioon, mille kapillaarides puudub verevool (Q = 0), moodustab alvolaarse surnud ruumi ja nendes on V A/Q = ∞. Selgub, et VA/Q suhtarv võib teoreetiliselt jääda vahemikku nullist lõpmatuseni. Lokaalsete faktorite mõjul, kus peamist osa mängivad O 2 ja CO2 osarõhud, reguleeritakse verevoolu ja ventilatsiooni nii, et verega voolutatakse läbi just neid alveoole, mida ventileeritakse ja ventileeritakse neid alvoole, mille kapillaarides voolab veri. Normaalse alveolaarventilatsiooni ja kopsude verevoolutuse korral on kõige enam alveoole, kus VA/Q = 0,9.
annaabi.ee 
