muutub operatsiooniks. Tegevuse struktuuri kolmanda tasandi moodustavadki operatsioonid — toimingu sooritamise viisid. Võimalik on seejuures ühe ja sama eesmärgi saavutamiseks kasutada erinevaid operatsioone (viise). Et panna niiti nõela taha, võib liigutada kas niiti või nõela. Operatsioonid moodustavad toimingu tehnilise külje ja nende otstarbekus sõltub oskusest arvestada tingimusi. Näiteks r hääliku hääldamisel tõstab inimene sõltuvalt suulae ehitusest keeletipu kas alveoolidele või kõva suulae (eesmise osa) vastu. Häälikut seades on logopeedil vaja arvestada lapse suulae kuju ja otsida kõige sobivam koht hääliku moodustamiseks. Operatsioonid sooritatakse ebateadlikult, kuid vajaduse korral saab neid teadvustada. Viimane sõltub aga sellest, mida inimene on õppinud või õpib. Operatsioonide omandamiseks on kaks teed: teadvustatud (harjutamine) ja ebateadlikult kujunenud operatsioonid (nt inimene harlikult ei tea, mis liigutusi ta kõneledes sooritab).
Alveolaarne ventilatsioon – alveolaarse ventilatsiooni moodustab hingamismahu ja surnud ruumi ventilatsiooni vahe. Gaasivahetus Kopsudes (väline hingamine) Hingamise tulemusena jõuab õhk alveoolidesse. Sinna saabuv hapnik difundeerub läbi alveoolide ja kapillaaride seinte. Punalibled on kehas O2 ära andnud ja jõuavad nüüd tagasi kopsukapillaaridesse. Siin küllastatakse nende hemoglobiin difundeeritud hapnikuga. Vastutasuks antakse verest saadud CO2 ära alveoolidele. See alveoolide ja kopsukapillaaride vaheline gaasivahetus kestab vaid 0,2–0,3 sekundit, millest tervele inimesele piisab. Põletikud, tursed, veresoonte haigused jm põhjustavad gaasivahetuse ja välise hingamise häireid. Joonis 3.23. Gaasivahetus kopsudes Rakuhingamine (sisene hingamine) Hapnikuga rikastatud arteriaalne veri viib hapniku iga keharakuni. Selle vere hapnikusisaldus on kõrge, süsihappegaasi sisaldus aga madal. Gaasivahetus toimub ülalkirjeldatud viisil, ainult et
annaabi.ee 
