Rakuhingamisel saadakse energiat. HINGAMISTEED: 1) ninaõõs 2) neel 3) kõri 4) hingetoru 5) kopsutorud (bronhid) 6) kopsud alveool ehk kopsusomp - kopsu väiksem ehitusüksus, mille membraani kaudu toimub õhu ja vere vahetus KOPSUDE EHITUS Kopsude käsnja põhiosa moodustavad alveoolide kogumikud, mis on ühenduses kopsutorukestega. Kopsud mahutavad 5-6l õhku. Kopsudesse jääb õhutagavara u 1l, et nad kokku ei langeks. ALVEOOLIDES TOIMUB GAASIVAHETUS Alveoolidel on õhukesed, vaid ühest rakukihist koosnevad seinad. Läbi alveoolide ja kapillaaride õhukeste seinte liiguvad gaasid kergesti: hapnik liigub alveoolist verre ja samal ajal liigub süsihappegaas verest alveooli. Need ained liiguvad seetõttu, et nende kontsentratsioon kummalgi pool alveooli seina on erineva. ÕHU KOPSUDESSE JÕUDMINE Hingamisel kopsude maht vaheldumisi suureneb ja väheneb. See toimub rinnaõõne mahu muutumise tõttu: kui rinnaõõne maht suureneb, suureneb ka
kPa tavaolekus, sissehingamisel kuni -1 kPa (-3 mm Hg ja -6 mm Hg resp.) LaPlace jõud väljendab rõhku. Vedelikumullisisene rõhk P= 2x T/r, kus T on pindpinevus ja r on mulli raadius. Väikestes mullides ja ka väikestes alveoolides seega peaks olema suurem rõhk, kui vedelik on sama pindpinevusega. Vedelik alveoolide seintes põhjustab pindpinevust,mis vähendab kopsude venimisvõimet. Surfaktant vähendab kohesiivseid jõude veemolekulide vahel. Väiksematel alveoolidel on rohkem surfaktanti, nii et nende pindpinevus on väiksem kui suurtes alveoolides- see aitab eri suurusega alveoolides rõhku ühtlustada. Kopsude venitatavus e compliance- ruumala muut rõhu muudu kohta . Venitatavus on elastse takistuse pöördvärtus, mis kujuneb kopsude ja rindkere venitatavuse koosmõjul. Sügaval sissehingamisel piiravad venitatavust kopsud, sügaval väljahingamisel rinnakorv. 1/(Cth+l)=1/Cth+ 1/Cl
annaabi.ee 
