Välimise kuklamügara piirkonnast algab ülemine kuklatagusejoon (linea nuchalis superior), millest allpool on alumine kuklatagusejoon (linea nuchalis inferior). Kuklaluu ülemine serv on lambdaõmblusmine serv (margo lambdoideus), allpool nibujätkmine serv (margo mastoideus). ALALÕUALUU (mandibula) peas Alalõuakeha (corpus mandibulae) ja alalõualuuharu (ramus mandibulae) ühendumiskohal on alalõuanurk ( angulus mandibulae). Alveolaarosa (pars alveolaris) ülemisel serval on alveolaarkaar (arcus alveolaris). Alalõua alumine serv on alalõuapõhimik (basis mandibulae). Alalõua välimises külgmises osas on lõuatsimulk (foramen mentale), keskses osas on lõuatsimügar (protuberantia mentalis). Alalõuakeha sisepinnal on lõuatsioga (spina mentalis). Välispinnal on mälurmine körpus (tuberositas masseterica) ning sisepinnal tiiblihasmine körpus (tuberositas pterygoidea)
Koostanud M. Kolga ja A. Vahtramäe 2007 sügis Seedeelunkond SUUÕÕS cavum oris Suuõõs jaotub suuesikuks ja pärissuuõõneks Suuesik ( vestibulum oris) on kitsas hoburaua kujuline ruum, mida seespoolt piiravad hammaskaared ja igemed. Väljaspoolt huuled (labium superius et inferius) ja põsed (buccae). Igemed ( gingivae) on lõualuu alveolaarosa kattev limaskest (periostiga tihedelt liitunud). Huuled (labia oris) koosnevad pehmetest kudedest ja nende põhikihiks on suu sõõrlihas, mida väljaspoolt katab nahk ja seespoolt limaskest. Naha ülemineku kohalt limaskestaks on teravalt piiristunud ja intensiivselt punane -huulepuna, see on suu sõõrlihase konksjalt . ettevõlvunud serv, mis tingib huulte erineva kuju ja on omane ainult inimesele. Põsed ( buccae) moodustavad suuõõne külgseinad, nende põhikihiks on põselihas, mille
annaabi.ee 
