aastal kõrgklassi perekonnas. Tema isa oli Uplandi maavanem Briger Persson, ema Ingeborg oli usklik. Kui Brigitta oli 10- aastane, suri tema ema. Pärast seda saatis isa Brigitta Aspnäsi lossi.14- aastaselt abiellus ta Ulf Gudmurssoniga ja oli 28 aastat õnnelikus abielus. Vaatamata sellele, et Brigitta põlgas abielu ja seksuaalsuhteid - tema ideaaliks oli neitsimaarjalik emadus - sündis neil kaheksa last. Juba nooruses oli ta näinud ilmutusi, siis kõige tugevamalt koges ta neid just Alvastra kloostris. Visioonid, mis olid alanud pärast tema esimese poja surma, sundisid teda kritiseerima kuningakoja priiskavat ja kõlbusevastast elu, aga ka kirikupoliitikat tolleaegses Rootsis. Pärast palverännakut Trondheimi püha Olafi hauale 1304 lahkus Brigitta õukonnast ja asus koos abikaasaga palverännakule Hispaaniasse Compostelasse. Kui ta abikaasa Ulf Alvastra tsistertslaste kloostris 1344 suri, jäi Brigitta leinates ja patte kahetsedes mõneks ajaks kloostrisse
1. PÜHA BIRGITTA 1.1. Elulugu ja ordu asutamine Pärast oma abikaasa surma hakkas Birgitta ilmutusi nägema sagedamini. Sellepärast pöördus ta oma pihiisa Magister Mathiase poole. Viimane tegi omakorda juttu peapiiskopiga, kes moodustas uurimiskomisjoni, mis jõudis samale järeldusele nagu Mathias - nimelt, et Birgitta ilmutused kujutasid endast tõepoolest Jumala kuulutust. (Jörälv, 2003: 27). Hiljem kirjutas Mathias kuulsa eessõna Birgitta ilmutuste esimesele kogumikule. Alvastra abikloostriülem Petrus Oalvi sai Birgitta sekretäriks, kellele Birgitta dikteeris oma ilmutusi ja kes need omakorda ladina keelde tõlkis. 1345. aasta paiku tuli Birgittal mõte asutada uus ordu- Regula Salvatoris, sõnastada Päästja (Lunastaja) ordu reeglid ning rajada klooster. (Jörälv, 2003: 27- 28). Umbes samal ajal pidasid kloostri asutamise osas plaane ka Rootsi kuningas Magnus ja kuninganna Blanche. 1346. aastal koostatud suures testamendis lubasid nad kinkida Vadstena
annaabi.ee 
