arvu korral on vajalik täiendav niitmine. 4)Loopealsetel leidub laike mis püsivad lagedatena, kuna kestvate põudade ajal hävivad kõik seal kasvavad puu- ja põõsastaimed (nt mänd, kadakas). Trastilisemate muutuste korral võib muutuda looniitudel kasvavate ja elutsevate taimede ja loomade liigiline koosseis ning kõige mustema stenaariumi korral võib looniit sootuks kinnikasvada ja hävida. 5)Looniitude pindala on eestis aasta- aastalt aina kahanenud: 1900. aastal oli alvarite pindala 50 000 hektarit, kuid 1950. aastal 44 000 hektarit ning tänapäevaks on neid alles jäänud ligikaudu 8000 hektarit. 6)Looniitude säilimine on suures ohus kuna nende arvukas Eestis aina väheneb. Seetõttu peaks pöörama suuremat tähelepanu antud koosluse säilitamisele, kuna seal kasvab väga rikkalik taimestik (kokku on leitud Eesti loopealsetelt 263 soontaimeliiki, nende hulgas on ka 30 haruldast taimeliiki). 7)
Talvel võivad tuuled alvarid lumest puhtaks pühkida ja külma mõjul võivad tekkida mullakerked. Levik: -Läänemere saartel (Gotlandil ja Ölandil Rootsis, Saaremaal, Hiiumaal, Muhus ja väiksematel saartel Eestis) ning Lääne- ja Põhja-Eesti rannikualal. Väiksemate laikudena leidub alvareid veel Rootsi mandriosas, Ahvenamaal ja Peterburi piirkonnas. Alvaritele sarnaseid kooslusi on kirjeldatud ka Kanadast ja USAst Suure järvistu piirkonnast. Alvarite pindala järsk vähenemine 20.sajandil: -Alvareid leidus veel 1950ndate aastatel ligikaudu 44 000 hektarit, peamiselt Ida-Saaremaal, Muhumaal ja Loode-Eestis. 1950ndate lõpuks oli neid alles veel kuni 5000 ha, kuid suur osa sellest pindalast on tugevalt kadakasse kasvanud. Taimestik: -puurinne: üksikuid mände -põõsarinne: üksikud või rühmitunud kadakad -rohurinne: madal ja vaheldusrikas, aasta jooksul väga muutlik, sõltudes peamiselt niiskustingimustest
annaabi.ee 
