puuduse alguses kohe tapamajja viima. Tapamajja oleks pidanud loomad viidama nõuetekohases veokis, tapaeelselt oleks pidanud loomi hoidma vastavalt erisustele eraldi ja sanitaarsetes ruumides. Enne surmamist oleks pidanud loomad uninutama, et nad kannataks võimalikult vähe. Ettekanne algab lühikese seaduse tutvustusega (seaduse ülesanne ja tegevusala) ning sellele järgneb ülesande tutvustus ja lahendused. Otsida välja mõni tõsielu juhtum. ALUVERE SIGALA OÜ 2011 ALLIKAS: http://seavabrikud.ee/farms.php Videos on näha lagunenud ja loomadele potentsiaalselt ohtlikku küna ja ümbrust, mustust, verise sõra ja kärsaga siga, jõuetu olekuga siga, vigastusi ja mitmeid surnud sigasi, kellest osa on elusate sigade seas. RÜHMA KÜSIMUSED: · Kas saab jahtida kaitseala vööndis? Jahipidamine on seaduse või kaitse-eeskirjaga keelatud. · Mitmeks aastaks antakse jahitunnistust? 5ks aastaks
Laura naudib, et saab Medingule tema noomimiste eest kätte maksta. Isa annab Medingule loa. · Laura on ehmunu ja pettunud. Meding võtab sõnad tagasi. · Pool aastat hiljem on Laura kihlatud Lammerheimiga. Meding ei käi enam mõisas. · Pulmapäeval proovib Meding Laurat ümber rääkida, et too ei abielluks peiuga, kuna too · olevat vassija ja valetaja. · Laura solvub ning nimetab Medingut kerjuseks, mis meest väga solvab. · Laulatusel tormab sisse Aluvere Liina, kes ütleb, et peiu olevat tema lapse isa ja proovin krahvipreilit häbistada ja petta, kuna lubas hoopis temaga abielluda. Pulmad jäävad ära. · Laura mõistis Medingi hoiatust. Laura proovib uinuda, kuid teda äratab kolin esikust. Näeb verise peaga isa, kes olevat kukkunud. Isa kiirustab kuskile.Kartes, et Meding ta saladuse välja räägib, lasi krahv Medingu tappa. Südametunnistus ei lase aga kahte mõrva tema hingele jääda.Proovib takistada
tulevik ei ole selge ning see mõjutab paratamatult ka elukeskkonda. [5] 7 5. PÕLLU- JA METSAMAJANDUS Sõmeru on suure põllumajandusliku potentsiaaliga vald põllumajandusmaade osatähtsus valla territooriumil on suur (ca 55%) ja mullastik suhteliselt kõrge tootlikkusega. Põllumajandusmaa osas tuleb eristada suurema nõudlusega piirkondadena Aluvere, Koovälja, Roodevälja ja Kaarli küla piirkonda. Enam on põllumajandusmaid kasutusest väljas Katela ja Andja küla piirkonnas. [6] Üldiselt metsavaeses Rakvere ümbruses on ka Sõmeru valla metsasus väike (ca 28%). Suur osa metsadest kannatab liigniiskuse all. Arvestatavad tarbemetsamassiivid puuduvad. Hulgaliselt on võsa ja segametsa. Puiduallikana on metsal valla looduslike ressursside osas väike osatähtsus, kuid pigem puhkemajandusliku ja metsa kõrvalsaaduste ressursina (marjad,
tulevik ei ole selge ning see mõjutab paratamatult ka elukeskkonda. [5] 7 5. PÕLLU- JA METSAMAJANDUS Sõmeru on suure põllumajandusliku potentsiaaliga vald – põllumajandusmaade osatähtsus valla territooriumil on suur (ca 55%) ja mullastik suhteliselt kõrge tootlikkusega. Põllumajandusmaa osas tuleb eristada suurema nõudlusega piirkondadena Aluvere, Koovälja, Roodevälja ja Kaarli küla piirkonda. Enam on põllumajandusmaid kasutusest väljas Katela ja Andja küla piirkonnas. [6] Üldiselt metsavaeses Rakvere ümbruses on ka Sõmeru valla metsasus väike (ca 28%). Suur osa metsadest kannatab liigniiskuse all. Arvestatavad tarbemetsamassiivid puuduvad. Hulgaliselt on võsa ja segametsa. Puiduallikana on metsal valla looduslike ressursside osas väike osatähtsus, kuid pigem puhkemajandusliku ja metsa kõrvalsaaduste ressursina (marjad,
annaabi.ee 
