muutumisega oli peavarju leidmine tema jaoks meeleheitlik ja ta pöördus ukselt tagasi ja küsis kõrtsmikult teist pakkumist. 11. Maret erines seetõttu, et tema tahtis Nipernaadit juba alguses, ta tõrkus ja tegi teise noormehe ümber juttu vaid sellepärast, et lootis niiviisi Nipernaadit enda poole võita. Samas oli ta ka ainus, kes nägi Nipernaadi meelitusi läbi. Ta ei uskunud niivõrd ta meelitusi. Nt. Ta pani ennast ilusasti riidesse ja alutas metsas, hiljem väites, et olevat noormehega pulma plaane arutanud. Selle jaoks, et Nipernaadit armukadedaks muuta. 12. Ma ise eelistaksin igavat tõde kui ilusat valet. Ta valed antakse talle ka andeks ainult seetõttu, et need on inimestele andnud lootust ja tekitanud mingil hetkel häid emotsioone. Kuidas olla vihane kellegi peale, kes on su kasvõi hetkekski õnnelikuks teinud? Nt. 13. („Seeba kuninganna“) Nipernaadi mõtles sellega seda, et ta jääb igavesti ootama ja igatsema
1907.aastal ilmus igas linnas kohalik ajaleht. 1900-1906.a. trükiti K.A.Hermanni entsükloppdiat " Eesti Üleüldine teaduse raamat", ilmus ka J. Aaviku " Keeleline Kuukiri" (1912-1914) ja V.Reimani toimetatud " Eesti Kultuura" I-IV (1912-1915). Algas rahvuslike teaduste areng, keeleteaduse doktoriteks said M.Veske, J.Hurt, K.A. Hermann. Oskar Kallas kaitses doktroiväitekirja eeesti rahvaluule alal. 1906. aastal said kutselisteks teatriteks " Vanemuine" ja "Estonia". 1903.a. alutas tööd A.Laikmaa ateljeekool Tallinnas,aasta hiljem K.Raua oma Tartus. 9. Haridussüsteem Eesti Vabariigi ajal 1919.a. 9. septembri Asutava Kogu otsusega lainedati koolikohustus seniselt kolmelt aastalt neljale.õppekavades asetati pearõhk eesti keele, rahvaloomingu, kirjanduse, eesti ajaloo ja maateaduse ning kodanikuõpetuse tundmaõppimisele. Lõpliku kuju omandas haridussüsteem pärast "Avalikkude algkoolide seaduse" vastuvõtmist 1920.a. mais
annaabi.ee 
