Suur näljahäda 17. sajandi lõpus, Põhjasõda ning sellega kaasas käinud katk hävitasid palju rahvast. Pärast Põhjasõda etendasid piirkonna uusasustamisel tähtsat osa soomlased, kelle juurdevool kestis ligemale 1740. aastani. Vaivara alade kohta on Taani Hindamisraamatus, mis on koostatud 1241. aasta paiku, mainitud ainult kolm küla: Narva, Sirgala ja Udria. Iseseisvaks kihelkonnaks sai Vaivara 18 sajandi alguses. Põhjasõja ajal, 1704. a., moodustati Alutagusest Peterburi kubermangu koosseisu kuuluv Narva kreis, mis hõlmas ka Vaivara. Sõja lõpul liideti Vaivara kihelkond Rakvere kreisiga, kuhu ta kuulus järgneva kahesaja aasta vältel. Toilast on leitud inimasustuse jälgi, mis viitavad 7-8 aastatuhande kaugusele. Ainuke küla Toila vallast, mida mainitakse Taani hindamisraamatus, on Pühaje küla suurusega 6 adramaad (tol ajal tähendas see 6 talu). Varasematele asulate olemasolule viitavad aga mitmed ohvrikivid, kivikalmed,
· Lähiskontinentaalne kliima (ka Pepsi järve mõju) · Aastaaegade selge vaheldumine · Suur soostumine · Kõrgeimad sisemaised luited · Venepärased tänavkülad venepärase kultuuri olemasolu · Männimetsade domineerimine Alutaguse · Piiritlemine on olnud suhteliselt ühtne o Jõhvi kõrgustik Enamasti siiski Kirde-Eesti lavamaa juurde, vaid Granöl pole selgelt eristatud ja pigem osa Alutagusest o Probleemid Endla nõoga Loodusgeograafiliselt kuuluks justkui Alutaguse juurde samas distantsilt kauge (Alutaguse ulatub Järvamaale! tundub absurdne). Liidetud ka Kesk-Eesti tasandiku juurde, kuid sinna ikka ei sobi. · Asub Põhja-Eesti paeplatoo ja Peipsi järve vahel o Idapiiriks Narva jõgi, kuid tinglikult jätkub ka idapool · Läänes piirneb Pandivere kõrgustikuga
annaabi.ee 
