Hea teooria esindajad nimetasid end tihti anti-machiavellistideks, kuigi tegelikult põhimõtteline alus oli neil sarnane: eristus avaliku moraali ja alamate moraali vahel. Ühelt poolt õigluse ja teiseltpoolt kasulikkuse vahele, seadsid 'hea' teoreetikud riigimeheliku tarkuse (prudentia). See seisneski oskuses laveerida vastavalt vajadusele õigluse ja kasulikkuse vahel, tunda ära situatsiooni, millal rakendada õigluse printiipe ja millal kasulikkuse printsiipe. Seega alusvooruseks on neil tarkus, mitte õiglus nagu humanistidel. Praktikas- Friedrich II Valitseja on rahva teener, kes on kohustatud käituma ausalt , targalt, omakasupüüdmatult justkui peaks iga hetk aru andma kodanikele. Sõda 1. Vana ja Uus Testament sõjapidamisest Vana testament – Jumal käsib Moosest rünnata linnu , riisuda ja orjastada Uus testament-keelab sõdida ja tappa. JUMAL TAGAB ISE ÕIGLUSE MAAPEAL. Võida kuri heaga!(aita vaenlast kui vaja, anna süüa, kosuta). 2
Hea teooria esindajad nimetasid end tihti anti-machiavellistideks, kuigi tegelikult põhimõtteline alus oli neil sarnane: eristus avaliku moraali ja alamate moraali vahel. Ühelt poolt õigluse ja teiseltpoolt kasulikkuse vahele, seadsid 'hea' teoreetikud riigimeheliku tarkuse (prudentia). See seisneski oskuses laveerida vastavalt vajadusele õigluse ja kasulikkuse vahel, tunda ära situatsiooni, millal rakendada õigluse printiipe ja millal kasulikkuse printsiipe. Seega alusvooruseks on neil tarkus, mitte õiglus 1 nagu humanistidel. Elluviimine praktikas: Näiteks Friedrich II ja Preisimaa: Ise uskus, et on anti- machiavellistlik. Ta leidis, et valitseja peab olema võimeline rahvale vastust andma oma tegude eest, kuid tema tegelik poliitika oli palju pragmaatilisem ning tegelikkuses lähtus pigem ikkagi