missugusesse klassi vill kuulub. Selliseid pakke nimetatakse villapallideks. Valmis villapallid saadetakse vastavatesse vabrikutesse töötlemiseks. 4 LAMBAVILL Alusvillkarvad e. pärisvillkarvad on peened(15-25 µm), lühikesed(6-12 cm) ja väga säbarad koosnedes soomus- ja koorkihist. Üleminekuvillkarvad on pikemad (10...30 cm) ja jämedamad (26...65 µm) alusvillkarvadest, kuid sisaldavad peent või katkendlikku säsikihti ja hästiarenenud koor- ja soomuskihti. Pealisvillkarvad on peaaegu sirged, pikad (10..35 cm), väga jämedad (35...200 µm) koosnedes soomus-, koor- ja säsikihist. Surnud villkarvad on ilma läiketa, värvumatud, sirged ja tugeva säsikihiga (säsikiht võtab enda alla enamuse villkarva mahust) , mida on tinglikult hakatud selliselt nimetama, sest nad ei ole kasvu lõpetanud. Ohevillkarvad on lühikesed (1..2
keskel katkendliku säsiga ja säsita üleminekuvillkarvad, paremal peened alusvillkarvad ja jäme pealisvillkarv jämeda säsikihiga (Jaama, 1958) Alusvillkarvad e. pärisvillkarvad on peened (15-25 µm), lühikesed (6-12 cm) ja väga säbarad koosnedes soomus- ja koorkihist ning olles kõige hinnatumad tehnoloogiliste omaduste poolest. Meriino ja teiste peenvillalammaste villak koosneb ainult alusvillkarvadest. Üleminekuvillkarvad on pikemad (10...30 cm) ja jämedamad (26...65 µm) alusvillkarvadest, kuid sisaldavad peent või katkendlikku säsikihti ja hästiarenenud koor- ja soomuskihti. Üleminekuvillkarvade omadused on alusvillkarvadele seda lähemal, mida peenemad nad on. Kvaliteetse villaga eesti lammaste ja teiste poolpeen- villalammaste villak koosneb tavaliselt alus- ja üleminekuvillkarvadest. Pealisvillkarvad on peaaegu sirged, pikad (10..35 cm), väga jämedad (35...200 µm)