probleeme kokkuvõttes ei püstitata ega isegi mainita. LOOGIKA- JA SEOSEVEAD kirjandites * Sissejuhatuses mainitakse asjaolusid, millest hilisemas kirjandis juttu ei tehta, või kui tehakse, siis ebasobivas mahus, st mainimise tasandil. Alustuses esitatav materjal peab olema sobivates proportsioonides põhiosas käsitletud. * Sissejuhatuses esitatakse lausa pealkirjaga või ka põhiosas esinevaga vastuolus olevaid väiteid. Kokkuvõttes lisatakse uudne, seni käsitlemata idee, mis jääb justkui õhku.
Alusta kavapunktide lahtikirjutamisega. Jälgi hoolega mõtete loogilisust, teemaga kattumist. Vaata, et ühelt kavapunktilt/mõttelt teisele üleminek oleks loogiline, et säiliks seos nende vahel. Ära unusta taandridu neid võib julgelt kasutada. Kirjuta kokkuvõte. LOOGIKA- JA SEOSEVEAD kirjandites * Sissejuhatuses mainitakse asjaolusid, millest hilisemas kirjandis juttu ei tehta, või kui tehakse, siis ebasobivas mahus, st mainimise tasandil. Alustuses esitatav materjal peab olema sobivates proportsioonides põhiosas käsitletud. * Sissejuhatuses esitatakse lausa pealkirjaga või ka põhiosas esinevaga vastuolus olevaid väiteid. Kokkuvõttes lisatakse uudne, seni käsitlemata idee, mis jääb justkui õhku. * Kokkuvõttes väidetakse vastupidist pealkirjas esitatule ja põhiosas käsitletule. Juhtuda võib see näiteks siis, kui mitme teemat kaitsva idee ja näite järel käsitleb kirjutaja lõpetuseks ka ühte vastuargumenti
Tänapäeval võib üsna veendunult väita, et mõtlemine ei ole asjade maailma peegeldamine, vaid see on suhteliselt iseseisev fenomeen, mille funktsioneerimisest on võimalik mõningaid üldistavaid lauseid formuleerida. Neid mõtlemise seesmisi mehhanisme avavaid lauseid on nimetatud mõtlemise printsiipideks ehk reegliteks. Loogika ongi seesuguste lausete kogum. Sedavõrd loogika on mõtlemise õpetus. Distanseerudes küllaldase aluse reeglist ja pöördudes tagasi teema alustuses nimetatud põhjuslikkuse seose juurde, on asjakohane teha mõningaid metodoloogilisi tähelepanekuid. Arutluses väljal de re fikseeritakse objekti (asi, nähtus) mitmesuguseid parameetreid, tehakse arvutusi, võrreldakse neid ja selle põhjal jõutakse uuritava nähtuse esinemise sageduse, olemusliku seisundi või oodatava-prognoositava ilmnemise kohta. Seda on nimetatud põhjuslikkuse seose avamiseks (põhjuslikkuse printsiip determinismi
annaabi.ee 
