Kui struktuurid on ettemääratud kindlaid käitumismudeleid lubavad üksused, siis diskursused omavad seeriaid, mis lubavad diskursuseid omavahel mõjutada, seguneda, ümbergrupeeruda jms. Diskursuse toob esile juhuslikult tekkiv sündmus, ilma diskursuseta me aga ei oskaks seda arvatavasti tähenduslikustada, mis vastandusb univeraalsele tähendusmõistele. Samas leidub Foucault teoorias huvitav tõik sellisest nähtusest, nagu alustrajav subjekt, mis ainimeerib keele tühjad vormid. See tähendab, aga et on olemas algseid tähendusi kogemuse tasandil, mis on äratuntavad ka ilma diskursuse korrata.
filosoofia artuleb kas ja millises vormis see võimalik on. Mida kujutab endast, võiks kujutada ja kuidas seda realiseerida. Idee mõistetud igapäevases tähenduses – üldine mõte või arutlus, aga siin idee omab ka termini tähendust. Mitmekesine sisu: kolm funktsiooni kasutab „ideed“. Üleüldine ajalugu, mille kandjaks on inimsugu ehk inimkonna ajalugu. Iseloomulik valgustusajale. Räägitakse inimkonna nimel. Kodanlus astub ajaloo areenile kui inimese kui sellise esindaja. Alustrajav eristus: Nähtumused ja asi iseendas (nagu eelmises loengus). Siin räägitakse tahtevabadusest. Nähtumuste sfääris ei saa eksiteerida tahtevabadust. See eristus on siin rakendatud ajaloole või inimkonnale. Kant’i eetika on individualistlik, kus moraalsus puududutab inimest ennast. Siin on juttu inimestevahelisest suhetest. Ühiskondlikud sündmused (nähtumused), mis alluvad loodusseadustele. Mõistuslikud olendid ehk ühiskonna liikmed ehk loodusseadustest vabad
annaabi.ee 
