Kui ma esimest korda lugesin läbi H. Malot` noorsooromaani ,,Perekonnata", mõjus see mulle vapustava teosena armastusest, sõprusest ja truudusest. Kuigi mul olid olemas perekond ja sõbrad, siiski tundsin end üksikuna nagu peategelane Rémi ja lootsin, et kunagi leian ka mina täiusliku ja armastava perekonna, kes jääb minu juurde alatiseks. Igal rahval on oma tunnustatud kirjanikud, kelle teostes sisalduvaid sõnumeid rahvas austab ja arvestab. Eesti rahva alusteosteks on Tammsaare ,,Tõde ja õigus" ja Kreutzwaldi eepos ,,Kalevipoeg, mis kumbki kirjeldavad meie rahva elu. ,,Kalevipojas" kirjeldatakse ennemuistset Eestit, ,,Tõde ja õigus" toob meieni talupoegade sajanditaguse elu. Mõlemat teost läbib sõnum õigluse nõudmisest. Eesti rahvas on õiglust nõudnud paljude sajandite jooksul. Kuigi mitmed talupoegade ülestõusud suruti vaenlaste poolt maha, on eestlased nagu Kalevipoegki olnud järjekindlad ning 90 aastat tagasi saavutati kauaoodatud vabadus
lühikesed ja paiguti konarlikud. Neid iseloomustab vaimukas ja isikupärane vaatenurk. Enamasti kä-sitlevad tolle aja probleeme ning elunähtusi. Proosa peateos on jutustus ,,Vari", mille juhtmõte oli luua realistlik vaade mõisniku ja talupoja suhetest. Tema ajalehejutustused, eriti ,,Peipsi peal" olid omas ajas värsked ja huvitavad. Tema kolm pikemat proosateost ,,Käkimäe kägu" (1893), ,,Vari" (1894) ja ,,Nõia tütar" (1895) olid E. Vilde ja A. Kitzbergi kõrval eesti kõlaproosa alusteosteks. J. Liivi luuletused on publitseerinud Arne Vinkel ,,Teostes" (1954) ja koondkogus ,,Sinuga ja sinuta" (1989). 3 Suurima panuse andis Juhan Liiv luuletajana. Tänapäeval annab Alatskivi vald välja Juhan Liivi luulepreemiat. Kokkuvõte Referaat rääkis Juhan Liivi nukrast elust ja tema loomingust, mis on Eesti kirjandusse sügava jälje jätnud
annaabi.ee 
