Pygmalion (1912, e.k 1928, 1972) Südamete murdmise maja (1917, e.k 1931) tsivilisatsiooni kokkuvarisemisest Tagasi Metuusala juurde (1921, e.k 1931) inimsoo parandamisest, autor tahab anda oma sajandile uut usku, uut teaduslikult põhjendatud religiooni. Hilisemates näidendites on korduvteemaks poliitika või rahvusvahelised suhted, parimaks näiteks on ,,Õunakäru" (1929, e.k 1972). Shaw näidendeid on väga mitmel korral kasutatud ka muusikali või ooperi alustekstina. Muusikalina on väga populaarne Frederick Loewe ,,Minu veetlev leedi" mis põhineb Pygmalionil. ,,Inimene ja relvad" sai aluseks aga Oscar Straussi ooperile ,,sokolaadisõdur" George Bernard Shaw pildid Kasutatud materjalid http://en.wikipedia.org/wiki/George_Bernard_Shaw http://nobelprize.org/nobel_prizes/literature/laureates/1925/shaw-bio.html 20 saiandi kirjanikke
B., Campion, J. E., & Eyring, A. R. (1995) „Factors related to job acceptance decisions of college graduates“. Mind huvitab, mis siis on ikkagi need faktorid, mis panevad ühe tudengi raamatuid müüma minema või mis panevad ühe keskkooli õpilase terveks aastaks välismaale elama ja õppima minema. Seal kasutatud kirjanduse loetelus oli ka Jürgen Habermasi ja Niklas Luhmanni teoseid. Kõigepealt otsin Google’ist, kas nende teostes võiks olla midagi, mida ma saaks enda uurimistöö alustekstina kasutada. Otsin „The theory of communicative action“ Google’ist, sest Vennik oli teda kasutanud ka enda uurimistöös. Leian Vikipeedia lehekülje, kuid seal ei tundu olevat midagi, mis minu teemaga haakuks. Järgmiseks uurisin lähemalt, mida „Applicant Attraction Strategies: An Organizational Perspective“ endast kujutab. Avan esimese lehekülje (http://amr.aom.org/content/15/2/286
annaabi.ee 
