üleandmist tema poolt nimetatud isikule. HOONESTUSÕIGUSE LÕPETAMINE Vajalik kinnisasja omaniku nõusolek ja õigustatud isiku tahteavaldus ning puudutatud isikute (piiratud asjaõiguste omajad) nõusolekut Kokkuleppel Hoonestusõigus ei lõpe kinnisasja müümisega sundenampakkumisel HOONESTUSÕIGUSE TASU Hoonestaja maksab kinnisasja omanikule hoonestusõiguse eest tasu, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Reeglina rahas, arvutamise alused ja muutmine määrata alustehingus. Hoonestusõiguse eest tasu maksmise kohustuse võib kanda reaalkoormatisena kinnistusraamatusse. Hoonestusõiguse kaasomanikud vastutavad hoonestusõiguse tasu maksmise eest solidaarselt 36. Ostueesõigus (mõiste, seadmine) OSTUEESÕIGUS Mõiste: Kinnisasja võib koormata asjaõigusliku ostueesõigusega. Ostueesõiguse võib seada teatud isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks. Kinnisasja mõttelist
valdus: vallasasja valdajat loetakse asja omanikuks kuni ei ole tõendatud vastupidist. (AÕS 90 lg 1) Asjaõiguskokkulepe Asjaõiguskokkulepe on asjaõiguslik leping, milles lepingupooled lepivad omavahel kokku teatud eseme omandi ülemineku omandajale. Asjaõiguskokkulepe allub üldistele tahteavalduse kohta käivatele sätetele. Vallasasja omandamise asjaõiguskokkulepe on vormivaba ja võib sisalduda juba alustehingus. Kui asja üleandmine toimub hiljem siis avaldatakse asjaõiguskokkulepe tavaliselt asja üleandmisel. Vallasasja asjaõiguskokkuleppe vorminõude puudumisest tuleneb see, et see kokkulepe võib olla sõlmitud ka vaikimisi. N: Kui ostja K ostab müüja V käest kirjutusmasina ja maksab selle eest sularahas. Sellisel juhul sisaldab müügitehing ka omandi ülemineku asjaõiguskokkulepet ja seda ka siis kui V kirjutusmasina alles hiljem oma autoga K le koju viib.
annaabi.ee 
