või nihutab jalga ühest kohast teise; · seistes paigal või liikudes palliga a) põrgatada palli üks kord ja püüda ühe või mõlema käega; b) põrgatada palli korduvalt ühe käega või veeretada, siis uuesti kinni püüda või ühe või mõlema käega üles võtta. Kui pall on ühe või mõlema käega kinni püütud, tuleb ta vähemalt 3 sammu järel või 3 sekundi jooksul edasi toimetada (sööta, visata väravasse). Põrge või põrgatamine loetakse alustatuks, kui mängija mis tahes keha¬osaga suunab palli põranda poole. Kui pall on puudutanud teist mängijat või väravat, on mängijal lubatud palli uuesti põrgatada ja kinni püüda, viia palli ühest käest teise ning sööta palli põlvedel seistes, istudes või lamades. MÄÄRUSTEVASTANE JA EBASPORTLIK KÄITUMINE. Keelatud on · puudutada palli üle ühe korra,(so. Peale seda, kui palli üle on saavutatud kontroll) enne kui pall pole puutunud väljakut, teist mängijat või väravat
• Kohtualluvuse kokkulepe (Art 25) – eeldatakse vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavat vormi, teatud piirangud seoses tarbijalepingute ja töölepingutega (vt Art 19 ja 23) ALGATAMINE, PEATAMINE, LÕPETAMINE • Menetluse algatamise eelduseks on kohtualluvuse (pädevuse) tuvastamine kohtu poolt. • Asi loetakse välisriigi kohtu menetlusse võetuks, kui too on teinud esimese menetlustoimingu (TsMS) • Määruse Art 32 loeb menetluse reeglina alustatuks kohtule hagi esitamise ajast • Hagi esitamisel mitme riigi kohtule, peatab hagi hiljem saanud kohus menetluse kuni hagi esimesena saanu on oma pädevuse kindlaks teinud • Menetlus lõpetatakse, kui esimesena hagi saanud kohus on pädev asja lahendama. Sama kehtib seotud menetluste ja ainupädevuse puhul. KOKKUVÕTE • Rahvusvahelise eraõigusega määratakse ära: - millises riigis, millises kohtus ja millise menetlusreeglistiku järgi vaidlus lahendatakse
seda ei ole katkestatud. Territoriaalmeres või külgvööndis viibivale välisriigi laevale peatumiskorraldust andev laev ei pea ise asuma territoriaalmeres ega külgvööndis. Kui välisriigi laev viibib külgvööndis, võib jälitama asuda ainult juhul, kui on rikutud õigusi, mille kaitseks on külgvöönd kehtestatud. Jälitamisõigus lakkab kehtimast kohe, kui jälitatav laev siseneb oma või kolmanda riigi territoriaalmerre. Jälitamine loetakse alustatuks üksnes juhul, kui jälitav laev on kättesaadavate vahenditega kindlaks teinud, et jälitatav laev või tema paat või jälitatavat laeva emalaevana kasutav muu sõiduk asub territoriaalmere või külgvööndi või majandusvööndi piirides või mandrilava kohal. Jälitamine võib alata pärast nähtavat või kuuldavat peatamissignaali, mis on antud jälitatava laeva nägemis- või kuuldekauguselt. Jälitamisõigus on üksnes sõjalaevadel või -lennukitel või selge pardamärgistusega ja
annaabi.ee 
