Kuna Isa Goriot oli tütarde elust välja tõugatud tänu väimeestele, kes ei pidanud soodsaks tema seltskonnas end näidata, aitas ta igati kaasa Eugene ja Delphine suhtele. Oma viimaste rahade eest ostis ta isegi neile korteri, et nad saaksid koos olla. Ise soovis ta aga korteri peale kolida, et oma kallist tütart tihedamini näha. Lõpptulemusena tahtis Delphine oma mehest lahutust ning varade jagamist pooleks. Parun de Nucingen oli aga juba raha paigutanud alles alustatavatesse tehingutesse ning Delphine pidi valima, kas võtta välja oma kaasavara ja mees oleks kuulutand end maksujõuetuks või lasta asjal aasta aega seista ning siis saada oma vara tagasi mitmekordselt. Delphine ei leppinud väikese rahaga ning otsustas oodata, samas süüdistas ta isa, et too lasi tal nii väikese kaasavaraga mehele minna. Kui Isa Goriot suri, polnud Delphine´l raha, et maksta oma isa matuste eest ega ilmunud sinna kohalegi.
kujul, mida juues pidid tulema nahale märgid, mille abil veendus preili Michonneau, et tegu on kurjategijaga. Politsei viib Vautrini ära, kes on tegelikult sunnitöövanglast põgenenud Collin. Preili Michonneau sai selle eest vaevatasu. Eugene ja Delphine üllatuseks oli isa Goriot pannud advokaadiga asjad liikuma, et Delphine saaks oma mehe käest enda varanduse, mis abielludes kaasavaraks anti. Hiljem selgus, et Delphine abikaasa oli kogu enda ja Delphine kapitali alles alustatavatesse tehingutesse paigutanud. Kui Delphine on nõus ootama aasta, siis ta abikaasa annab ausõna, et maksab summa kahe- kuni kolmekordselt tagasi. Lisaks tuli isa juurde muret kurtma ka teine tütar Anastasie. Temal oli samuti mure abikaasa ja majandusliku poolega. Isa Goriot jäi murest oma tütarde pärast haigeks, sest ta ei saanud oma tütreid enam aidata. Isa viimane raha läks Delphine korteri peale, mille tõttu läksid õed veel omavahel tülli.