3.2 Võra alguskõrguste määramine Elusvõra alguse kõrguse ja puu kogu kõrguse suhte abil on hea saada ülevaadet metsa elujõulisuse ja puude konkurentsi kohta. Samuti on võimalik selle parameetri abil saada hinnangut puistu sortimentide kohta (näiteks erinevate oksatüüpidega palgi osakaal). Sellest tulenevalt on uuritud võimalusi elusvõra kõrguste määramiseks LIDARi andmetest. Elusvõra kõrguse mõõtmisel LIDARi andmetelt on üks probleem - signaali peegeldumine alustaimestikult, mida hiljem võib ekslikult lugeda võrastiku peegeldusteks. Selle probleemi lahendamiseks töötasid Holmgren ja Persson (2004) välja meetodi, kus puu kõrgus jagatakse segmentidesse ja määratakse peegelduste arvu järgi neile väärtused 0,5..1 või 0. Väärtus 0 määratakse neile segmentidele, kus segmendi peegelduste arv jääb alla 1% kogu peegelduste arvust. Sellest tulenevalt loetakse võra alguse kõrguseks kõige kõrgemat 0 väärtusega segmenti (Holmgren ja Persson 2004).
aurumine maa- ning rohttaimede pinnalt. Üldisel kujul näeb veebilansi valem välja niisugune: S = A + F + T+ Uv + UM + I, kus S - sademed A - sademed, mis voolavad ära mööda maapinda (pindmine äravool) F - vesi, mis valgub sügavale maapinda (infiltratsioon) ja voolab ära põhjaveena või valgub veel sügavamale (juveniilvesi) T - taimede poolt transpiratsiooniks kasutatud vesi Uv -sademed, mis jäävad puuvõradele ja auruvad sealt tagasi UM - aurumine maapinnalt ja metsa alustaimestikult I - vesi, mis läheb taimede juurdekasvuks (kudede ehituseks) Koguaurumist Uv + UM + T nimetatakse evapotranspiratsiooniks. Kui mulla veebilanss on positiivne, on muld vaadeldaval ajavahemikul muutunud niiskemaks, kui aga lahkunud vee hulk on suurem kui juurdetulnud vee hulk, on muld muutunud kuivemaks. Kui veebilanss on pikemat aega positiivne, hakkab liigniiskus metsa kasvu pidurdama ja tekib soostumine.
annaabi.ee 
