aluseks olevaid sotsiaalseid protsesse. Võgotski pööras keelele enam tähelepanu kui Piaget, kuid lisaks rõhutas ta, et seda protsessi tuleb vaadelda ka konkreetse inimese kultuuri ning selles kultuuris olemas olevate tööriistade ja vahednite kontekstis. Piaget ei tohutanud keele kui kognitivse arengu pohilise allika tahtsust. Nii nagu 12 peatukis raakisime, oli tema arvamus, et keelt mojutasud tugevalt lapse kognitiivsed alusstruktuurid. Me oleme juba lahemalt vaadelnud uhte tema pohilistes eoreetilistest konstruktidest egotsentrismi Piaget viis Genfis Rousseau Instituudis libi ulatuslikke vaatlusi laste hulgas ning jareldas selle pahial, et peaaegu pooled olla 7-aastatte laste oeldud lausungitest olid egotsentrilise kone naitedi teiste sonadega, nad ei anna marku sellest, et lapsed oleksid puudnud teistega suhelda voi kohandada oma kunet selliselt et teine inimene oleka voinud neist aru saada. Vogotski oli teisel arvamusel
Kogutud teosed 1876.a. ,uus väljaanne 1955.a. 5. L. van Beethoven (1770- 1827) Kuulub kolmanda suurmehena Viini klassikute triaadi, arenes heliloojana aeglaselt, viljakas looming uue saj. algusaastail. Kui Mozart ja Haydn olid klassikalise stiilinormide loojad ,siis B. alustas keskonnas kus olid väljakujunenud kindel stiil ja zanrid. Muutunud oli ka aeg-(sotsiaalsed muutused) prantsuse revolutsioon, USA iseseisvusdeklaratsioon. Sündinud muusikaelu uued alusstruktuurid: kodanlikud muusikaühingud, avalik kontsertelu, muusika-ajakirjandus, muusikaharidus jne. Erines Bachist ja Haydnist ka eluvaadetelt: ideaaliks isiklik vabadus, individualism, eetilise ideed. Loominguprotsess raskepärane, suhteliselt väike teostehulk, pidev töö teema kallal, suuremate teostega töötab aastaid. Sündis Bonnis flaami päritolu muusikuperekonnas, 13 aastasena aldimängija, asendusorganist õukonnas; 1787.a. esimene reis Viini, ettemängimine Mozartile. 1792.a
annaabi.ee 
