23. Valguse interferents - Lainete liitumine, mille tulemusena lained tugevdavad või nõrgendavad üksteist. Selle tulemus on määratud käiguvahega, mis on võrdne algselt samas faasis olnud lainete poolt liitumispunkti jõudmiseks läbitud teepikkuste vahega 24. Valguse difraktsioon - Difraktsiooniks nimetatakse valguslainete kandumist varju piirkonda. 25. Kirchoff'i seadus - Kirchhoffi seadused on elektrotehnika ja elektroonika alusseadused. On kaks Kirchhoffi seadust:esimene Kirchhoffi seadus ehk voolude seadus; teine Kirchhoffi seadus ehk pingete seadus.Seadused on nimetatud Gustav Kirchhoffi järgi.Esimene seadus - Hargnemispunkti ehk sõlme suubuvate voolude summa võrdub hargnemispunktist väljuvate voolude summaga. Teine seadus - Ahela igas kinnises kontuuris on elektromotoorjõudude algebraline summa võrdne kõikidel takistitel tekkivate pingelangude algebralise summaga. 26
«Arhiividokumentidele juurdepääsu ajutisest korrast ja nende kasutamisest». See dokument midagi põhimõttelist ei muutnud, küll aga kinnistati ajutise reeglistiku põhimõtted. Nimetatud normatiivsete dokumentide vastuvõtmine täitis olulise seadusandliku vaakumi ja andis arhiiviasutustele arvestatavad õigused salastatud dokumentide üleviimisel avalikku sfääri. 7. juulil 1993. aastal võeti vastu Vene Föderatsiooni arhiivinduse alusseadused «Vene Föderatsiooni arhiivifondist ja arhiividest». Tegemist oli seadusandlike aktide koguga, mis esimest korda Venemaa arhiivinduse ajaloos kehtestasid seadusandluse tasandil juurdepääsureeglistiku arhiivimaterjalidele. (Kibal jt 2005) 23. juulil 1993. aastal vastuvõetud riigisaladuse seadus muutis aga kardinaalselt arhiivinduse olukorda, eriti just juurdepääsu küsimustes. Riigisaladuse seadusest sai tegelikult keskne
Sõjast tulnud inimesed avastasid, et nende töökohad on neegrite poolt hõivatud. Palgavahe oli aga samuti drastiline: mustadele maksti umbes kaks korda vähem, nii et nad kujutasid ka odavat tööjõudu. Rahvuspartei suutis võimul püsida kuni 1994. aastani. Alates 1948. a tekkisid nt igale poolt “ainult valgetele” sildid. Polnud mõeldav, et mustanahaliste võistkonna võistleksid spordialadel valgetega ning esimesi ei saadetud ka olümpiamängudele. Apartheidi alusseadused on 1950. a vastu võetud elanikkonna registreerimisseadus ning grupilise asustuse seadus. Esimese kohaselt jagati riigi elanikkond nahavärvi ja päritolu alusel kolme gruppi: valged, mustad ja värvilised, millest hiljem hakati veel eraldama neljandat asiaatide gruppi. Päritolu märgiti ka passi ning mustanahlistel oli selle kaasaskandmine kohustuslik. Viimase seaduse alusel jäid linnad valgete elupaigaks, kõik eeslinnad ja väikesed lähedased asulad olid mõeldud
annaabi.ee 
