Ehitades teemullet üle nõrkade aluspinnaste, ei piisa vaid üldlevinud ehitustavade järgmistestt, kuna need võivad osutuda tehniliselt teostumatudeks või liiga kalliks. Sellised olukorras, kus aluspinnased ei suuda vastu võtta mulde omakaalust või ekspluateerimist. Vältimaks ebaühtastest vajumisest põhjustatud pragude tekkimist katendisse või kogu konstruktsioono purunemist seoses muldes tomuvate lihetega, tuleks kehvade omadustega aluspinnastel ehitavas muldkehas kasutada geosünteetide tugedamist ehk mulde armeerimist. Savikatele ja teistele nõrkadele aluspinnastele ehitatud muldes kahjustuste tekkimine ja purnimine on peamiselt põhjustatud kolmest erinevas sündmustest: 1. muldkeha ja aluspinnase purunemine mööda silidrilist lihkepinda. 2. Muldkeha tasapinnaline (horisontaalne) libisemine ja laialivajumine. 3. Muldkeha aluse vertikaalne nihkemine.
Viimane rajatakse mitmesuguste erineva jämedusega pinnasematerjalidest nt: jämeliiv, kruus, munakivid, kohalikust materjalist valmistatud killustik jne. •Enamasti rajatakse 2-3 kihiline pöördfilter paksusega 0,8...1,0 m. Iga kihi paksuseks ca 0,35m •Kihid paigutatakse: –Aluskiht kõige peenem fraktsioon. –Vahepealne kiht vahepealne fraktsioon –Kõige pealmine kiht kõige jämedam fraktsioon 12. Gravitatsioonpaisude stabiilsus erinevatel aluspinnastel. Nihkepilt sõltuvalt aluspinnasest 13. Tasapinnalised ja segmentvarjad •varjade Ülesanne on avada /sulgeda paisu veelaskeavasid reguleerimaks veehoidla veeseisu. Kaasaegsed varjad on metallkonstruktsiooniga. Kuna need kaaluvad sadu tonne siis liigutatakse neid rööbastel paiknevate kraanadega võik paiksete sildkraanadega. Tasapinnalised •Üldiselt sõrestikvarjad tehtud roostevabast metallist. •Varjad liiguvad- –Rööbastel –Konsoolil
annaabi.ee 
