) · Eksperiment lõpetati, kuid Bogdanovi vereülekannete instituut jäi alles. MEGATAMM · 1957. aastal käis Pjotr Mihhailovits Borissov plaani, et rajada ujuv betoontamm Beringi väina Alaska ja Siberi vahele. · 60 km pikkune ujuvtamm pidi katkestama ookeanihoovused põhjapooluse lähedal. · Borissov uskus, et Atlandi ookeani soe Golfi hoovus oleks seeläbi Põhja- Jäämeres võimsam, sulataks polaarjää ja annaks ligipääsu aluspinnases olevale naftale. · Tammi ei ehitatud kunagi. LEMMIKREBASED · 1950. aastatel õnnestus geneetik Dmitri Beljajevil aretada rebased nii taltsaks, et need sõid käest ja klähvisid rõõmust, kui nende omanik saabus. · Nõukogude karusnahakaubandus eksperimendist kasu ei lõiganud, sest kodustatud hõberebasel oli laiguline kasukas, mida rahvusvahelisel turul oli võimatu müüa. · Eksperimendi tulemusel tunnustati Nõukogude
Jagades 40000€ (obstaaklite hinna)/170m2 (reaalselt kasutatava pinnaga) saame vineerpargi ruutmeetri hinnaks ~235€. Betoonpargi hinnab määrab suuresti selle disain. Mida kõrgemad või sügava- mad obstaaklid seda suurem hind. Rohkem horistontaalseid pindu ning lihtsamaid elemente sisaldav park, on oluliselt odavam kui suurte vertikaalpindadega park. Olu- list rolli mängib ka pinnas, kuhu park kavatsetakse rajada. Olemasolev kruus, liiv või killustik aluspinnases vähendab pargi maksumust pea neljandiku võrra. Soine või mudane ala eeldab killustikust või kruusast aluspatja ning toob seega kaasa lisakulu- tused. Ligikaudu maksab betoonpargi ruutmeetri ehitus 100€ kuni 150€. Minimaalseks pargi pindalaks loetakse 200m2, millest väiksemat ei ole mõtekas ehitada. Seega tuleks arvestada pargi rajamisel minimaalselt 20000€’ga. Hoolduskulude puudumise ning pargi pika eluea tõttu, saab ka alati arvestada edasiste juurdeehitustega, sest
[3] 4. RADOONI TÕKESTAMINE OLEMASOLEVAS HOONES 4.1. Visuaalselt nähtavate aukude ja pragude kõrvaldamine Põranda võib katta radooni mitteläbilaskvate materjalidega. Silikoontäidete kasutamisel tuleb arvestada, et neid ei tohi kasutada elektrikaablite ja elektrijuhtmetega seonduvate aukude täitmiseks. Seinte ülevärvimisest võib olla lekkekohtade vähendamisel kasu, kuid kui aluspinnases on praod, ei ole värvimine lahenduseks. Põranda ning seinte katmine vähendab ka ehitusmaterjalidest pärinevat radooni. Aukude ning pragude kõrvaldamine ei vähenda oluliselt radoonisisaldust, kui hoone on rajatud kõrge radoonisisaldusega maapinnale. [3] 4.2. Visuaalselt nähtamatute radooni sisseimbumiskohtade kõrvaldamine. Keldriga hoone puhul on oluliseks maa-aluse osa katmine
külmakerke seos pinnastega(möll, liiv, kruus), teede projekteerimise normidega ja katendiarvutusega; Tee külmakerke põhjus esineb ainult aluspinnastes, sealt ka min mulde kõrgused normides ja põhimõtted külmakerke arvutustes 11. Katendi ja selle erinevate kihtide töötamine (asfalt, alused); katendite koormuskindluse seisukohast kriitiliseks on tõmbepinged ja -deformatsioonid seotud kihtide alapinnas. ..ja survepinged sidumata kihtides ja aluspinnases. 12. Defektide seotus konstruktsioonist (laiad, kitsad teed, õhukesed, paksud asfaltkatted); kui kiht on õhuke on selle tähendus kogu katendi koormuskindlusele väike. katte väsimine ei ole õhukese kattega katendite kriitiline näitaja. seega sidumata kandev kiht koormuskindluse kohapealt teekonstruktsiooni kõige olulisem osa. aluse defektid väljenduvad roobastena, kitsastel teedel on liikluskoormuse mõju koondunud tee serva, seega tekib
Kr välja maa ümbermõõdu 15% täpsusega. Esimene faktiline kinnitus tuli 1522. aastal lõppenud Magalhaesi ümbermaailmareisiga. Maa on nn. Pöörlev vedel kera. Maailmaookeani keskmisel tasemel on külgetõmbejõud sama. Maa aines on gravitatsiooniväljas jaotunud tiheduse järgi. Kivimainese püüd saavutada tasakaalulist seisundit väljendub kivimite liikumises. Nt mägede all on nn. mägede juured, mis tasakaalustavad kõrgemale ulatuva osa survet üleslükkejõuga tihedamas aluspinnases. Teine variant(vähem esinev) on mägede koosnemine suhteliselt vähemtihedast ainest, mis on rohkem üles lükatud. Glatsioisostaasia liustiku poolt alla surutud maapind kerkib liustiku sulamisel uuesti üles tagasi. Esineb ka eestis ja läänemere aladel. Litosfäär maakoor + vahevöö osa, mis jääb astenosfääri peale. Mesosfäär süvavahevöö Astenosfäär seismiliste lainete alanenud kiirusega liikumise piirkond vahevöös (plastiline osa, vt üles)
annaabi.ee 
