1993. aastal äriseadustikku. Seadustik võeti vastu 15. veebruaril 1995.aastal ja jõustus 1.septembril 1995 aastal. Kuigi nüüdseks äriseadustikus sätestatud õigussuhted tunduvad meile praegu, kümmekond aastat hiljem, palju mõistetavamad, ei läinud nende kehtestamine kaugeltki lihtsalt. Algselt oli äriseadustik ettevõtjaile uudne ja keerukas reeglistik, mis kodifitseeris kõik majandustegevuse alusnormid, hõlmates ka mitmeid tollal reguleerimata valdkondi. Seadustiku koostamise protsess oli kantud soovist reguleerida selgelt äriühingute tegevust, vähendamaks majanduskuritegevuse võimalust ja anda õiguspäraselt tegutsevatele ettevõtjatele täpsed mängureeglid. Seadustikku parandati esimest korda juba 1996. aastal, kuna juba aasta hiljem oli tekkinud vajadus viia sellesse rida parandusi ja täiendusi, mis kõik peaksid aitama kaasa seaduse
takistustest, mis lubaduste täitmisel võivad ette tulla. Süüline vastutus Sõltumata vabadatavusest (§ 218 lg 1) jne Õiguskaitsevahendid §101 lg1: - Mõiste – vahend negatiivsete tagajärgede kõrvaldamiseks - Ajutiselt kasutatav Nt täitmisest keeldumine (exceptio non adimpleti contractus) - § 110, 111 (kasutatakse kui vastuväidet täitmisnõudele) Teiste õkv kasutamise eeldus: - Nt täiendav tähtaeg § 114 (nt eeldus lepingust taganemiseks) Nõude alusnormid - eriosa või üldosa vastavad sätted Üldosa: § 108-118 või erinormid nt: - müügilepingust taganemine - § 222 - kinkelepingust taganemine - § 267 p 3 - Leppetrahv (§ 158) – kui tagatis ja kui õkv ÕKV kasutamine: I Materiaalsed eeldused (sõltub õkv-st) - Rikkumine (§ 100 + erinorm) - Vastutus (nt § 103 lg 1) - Muud vastava õkv materiaalõiguslikud eeldused II Formaalsed eeldused (sõltub õkv-st)
Ametniku otsustuspädevus teatud skaala, millel saab seda valida. 26. Põhiõiguste riive lubatavuse kriteeriumid ja selle kontrollmehhanism (eksamil ei tule vist) Põhiõiguste riive ja rikkumine toimub enamikul juhtudel avaliku võimu tegevuse tulemina, samas on põhiõiguste kaitse avaliku võimu põhiseaduslik kohustus. Oluline on eristada pädevus- ehk kompetentsinorme alus- ehk volitusnormidest. Pädevusnormid on korrakaitseasutuste ülesandeid käsitlevad eeskirjad. Alusnormid annavad isiku õigusi riivavaks haldustegevuseks seadusliku volituse. Põhiõiguste riivamiseks volitav norm ei tohi lihtsalt korrata pädevusnormi koosseisu sõnastust, vaid peab riivet õigustavate tunnuste piiritlemise abil tagama, et haldusorganile pandud ülesande täitmine ning õiguste riivamine oleks seaduslik ja kontrollitav. Korrakaitse puhul on võimalik eristada kaht liiki riivevolitusi üksikvolitus ja üldvolitus. Üksikvolitus on ette nähtud
annaabi.ee 
