kasvatamiseks. Kuivendamata gleistunud leetjate muldade põllumajanduslikku väärtust vähendab nende ajutine liigniiskus, mis võib takistada mullaharimistööde õigeaegset tegemist ja halvendab kultuuride kasvutingimusi. Gleistunud leetjad mullad on umbes 1-2 nädala jooksul kevadeti ja sügiseti liigniisked kas pealevalguvast pinnaveest või mullaprofiilis kõrgele tõusvast kapillaarveest. Nad on hästi õhustatud huumushorisondi piires, kuid suhteliselt halvasti alusmullas. Seega võib nende profiili koguneda ka ülavett. [2] Gleistunud näivleetunud muldade boniteet on valdavalt 35-40 hindepunkti, kuid võib pärast kuivendustööde tegemist ulatuda ka 40-45 punktini. Korralikult kuivendatud gleistunud näivleetunud mulla kasutussobivus on peaaegu võrdne sama liiki parasniiskete muldade kasutussobivusega. Gleistunud näivleetunud põllumuldade huumusesisaldus on alla 2,2-2,6%. [2]
haljasväetised. · Liblikõieliste kultuuride kasvatamine juurtel asuvad mügarbakterid seovad õhulämmastikku. Ristiku või lutserni kaheaastase kasvatamise järel tõuseb mulla Hu% 0,2...0,4%. · Huumusetekke optimaalsete tingimuste tagamine näiteks muldade lupjamisel seotakse huumushappeid. Kuivendamine maa kuivendamise tõttu muutub märjemate muldade künnihorisondi huumusseisund sarnaseks temast kuivemate muldade omaga, kusjuures mullaliigi tunnused alusmullas säilivad 7 18. Eesti muldade huumusesisaldus. Looduslikud mullad (rohumaade ja metsa) on huumuse rikkamad, kui samad mullad haritaval maal. Eesti haritava maa huumuse sisalduse analüüs 1965-1986a. selgitas, et ½ mullad sisaldasid kuni 3% huumust. Kõige huumusrikkamad mullad on loopealsetel levivad mullad: paepealsed ja rähkmullad. Kõige huumusevaesemad on erodeeritud (nõlvadelt ärakantud) mullad ja happelised tugevalt leetunud liivmullad.
annaabi.ee 
