soojuses kasvavad kõrvitsad, lavendlid, tomatid, jörjenid, maasikad, salveid ning päevakübarad, mida omakorda raamivad õunapuudest vormitud espaliere'd ... Rada viib edasi ning ühtäkki avastad Pantehoni. Silmad hakkavad harjuma, pildid hakkavad teravustuma: järsku ilmuvad kusagilt kreeka, rooma ja saksi jumalad, briti vägevad, vilksatavad obeliskid, templid ning skulptuurid iidsete pöökide, kastanipuude ja seedrite all. Magnooliatest, tulbipuudest ning hiigelelupuudest koosneva salu alusmetsaks on rododendronid tahaks näha seda õitsemise ajal! Lambad ning lehmad Palladio silla taustal tunduvad täiesti loomulikud ning varsti ei kujutaks inglise parki ilma nendeta enam ettegi. Maastik on lõputu - park is landscape & landscape is park... Inglise park ei sädele, vaid pigem helendab salapäraselt ja pisut uduselt. Ütleksin, et minu jaoks on inglise pargis tekkivale emotsioonile kõige õigem nimetus Hingerahu. Kas seda
tõusmeid, kuid valguse puudusel hukkuvad need kiiresti. Varjutaluvate liikide järelkasv peab vastu pikka aega. Varjutaluvatel liikidel (kuusk, nulg) pidurdub tugeva varju korral ladvakasv, külgokste kasv ületab ladvakasvu ja moodustub nn. vihmavarjutaoline võra, mis kasutab efektiivsemalt vähest valgust. Sellise võrakujuga kuuski vana metsa turbe all nimetatakse ,,vihmavarju" kuuskedeks ja neid ei loeta mitte järelkasvuks vaid alusmetsaks. Järsul valgustingimuste muutusel (raied, tormikahjustus) võivad need taimed hukkuda, sest varjuokkad ei ole kohastunud suure valguse hulga ja kõrgema temperatuuriga. METS JA TEMPERATUUR Temperatuuri mõju vegetatsiooniperioodi algusele ja seemnete idanemisele: Mitmel puuliigil algab elutegevus kevadel varakult. Näiteks lepad ja sarapuu õitsevad märtsi lõpus-aprillis, kui keskmine õhutemperatuur on ca 2º C. Kasemahl hakkab jooksma kevadel, kui õhu temperatuur on 2-3º C ja mulla