lõuendile. Leonardo da Vinci katsetas õlivärvidega maalimist otse müüripinnale. Õlitehnika ei osutunud seinamaali jaoks sobivaks. Katsetuste ohvriks langes kuulus "Püha õhtusöömaaeg", mille Leonardo maalis Milaanos Santa Maria della Grazie kloostri seinale. Maal hakkas hävinema juba kunstniku eluajal. Kahtlemata on kogemus väärtuslik, kuid kas pole hind liiga ränk? Tizian maalis tumedale krundile, mille peale ta mitmesuguste toonivarjunditega markeeris alusmaali ning valguse ja varjupinnad. Alusmaal oli sedavõrd õhuke, et hall krunt sellest läbi kumas, tekitades hallika värvitooni nn. optilise halli. Edasises tööprotsessis kasutas Tizian rohkesti lasuurimist. Teatakse rääkida, et erinevate kihtide arv olevat ulatunud 30 - 40 ning Tizian kandis nad maalile ei millegi muu kui näpuga. Tizian maalis õlivärvidega, kuhu oli lisatud vaike ja palsameid ning varasemas loomeperioodis ka rasvast munatemperat
vajalikku tumedust või heledust? Kogu aeg lasta pilgul rännata üle terve maali ja maalimisobjekti, võrrelda maali eri osi pidevalt. Kas kõik on vajalikus tasakaalus? Ei tohiks varakult kanda õlimaalile liiga paksult värvikihte, see muudab värvi maalil libedaks inetuks massiks. Liikuge üldiselt üksikule. Pange paika lahustatud värvidega üldine komp ja hakake järk järgult lisama detaile. Kõige peenemad detailid kõige viimasena. Õlimaalile võiks teha alusmaali nt kiirelt kuivavate akrüülidega. Tehke see neutraalsete toonidega, pange paika valguse ja varju jaotumine, proportsioonid. Alles siis hakake tööle värvidega, kui olete veendunud, et komp ja hele-tumeduste vahekorrad on paigas. Keerulist motiivi maalides võib sellest teha kõigepealt pliiatsiga visandi ja selle siis võrgustiku abiga maalialusele kanda. Võrgustik aitab säilitada õiged proportsioonid ja perspektiivi. Tehke maalimisse aega ajalt paus
annaabi.ee 
