· Sellised otsused ehk õigusaktid, mis on asutamislepingu alusel kehtestatud, olid määrused, direktiivid ja otsused; LR-dele täitmiseks kohustuslikud; panid peale kohustusi ning andsid õigusi ka LR-de füüsilistele ja juriidilistele isikutele. · Euroopa Kohus tunnustas ka ühenduse õiguse ülimuslikkust. · 1986: kolme ühenduse liikmed kirjutasid alla ühtsele Euroopa aktile (jõustus 1.07.1986). · Selle lepinguga tehti muudatused kolme aluslepingusse. · Eesmärk: arendada edasi ühenduste loomise ideed, viia läbi reforme, et tulevikus oleks võimalik moodustada Euroopa Liit. · Lepinguga lisati mõned LR-de vahelised koostöövaldkonnad: keskkond, sotsiaalpoliitika, teadusuuringud, tehnoloogia arendamine. · Uudsena lisati Euroopa poliitilise koostöö põhimõtted (pani aluse ühisele välispoliitikale). Koostööd tehti valitsuste vahel, Ühenduse institutsioonide roll vähendatud.
-Sätestasid EÜ õigustloova protseduuri põhimõtted -Sõnastasid liikmesriigi õiguse kehtestada teatud tingimustel ühtlustatud nõuetest rangemaid keskkonnanormatiive Maastrichti lepingust Amsterdami lepinguni – IV periood Artikkel 2 ja 3 rõhutati keskkonnakaitse kuulumist Euroopa Ühenduse põhieesmärkide hulka -Täpsustas EÜ keskkonnapoliitika ja –õiguse aluseid ja eesmärke -Võtta keskkonnaalaseid otsuseid vastu kvalifitseeritud häälteenamusega - Aluslepingusse lisati keskkonnategevuskavade koostamist puudutavad sätted Pärast Amsterdami lepingut – V periood (1997- 2007) - EÜ keskkonnapoliitikat täpsustavate sätete lülitamine lepingutesse: - Edendada keskkonna kaitse ja selle kvaliteedi kõrget taset - Tasakaalustatud ja säästev areng - Keskkonnamõju hindamine tugev väärtustamine - Lõimumisprintsiibile (integreerimisprintsiip) suurema õigusliku mõju andmine VI periood – algas Lissaboni lepinguga
annaabi.ee 
