sellised, et materjal on püsivalt kaitstud. Pindu saab muuta vee suhtes püsivamaks ka sobiva töötlemisega (lubikrohv, niiskust hülgavad võõped). EESTI SAVIDE LEVIK JA KASUTUS Eestis leidub savisid kogu geoloogilise läbilõike ulatuses aluskorrast (murenemiskoorik - Vend) ja aluspõhjast (Kambrium-Devon) pinnakatteni (Pleistotseen-Holotseen). Sügavamad ja vanimad savilasundid: Vanim savilasund Eestis, kui jätta arvestamata lünklik Proterosoilise murenemiskoorik aluskorrakivimitel (nende kvaliteetsete savide - kaoliniiti kuni 95% kogu savimineraalidest (70% kogu kivimitest) ning lasumissügavus >150 m, mistõttu tootmine pole tasuv), on Vendi Kotlini kihistu hallide peenkihitatud savide lasund. Eestisse puutub ta vaid servapidi, kiiludes välja Tapa-Tartu joonel. Narva-Jõhvi-Vasknarva kolmnurgas ulatub suurim paksus siiski 50- 60 meetrini. Paraku jäävad needki savid kaevandamiseks kättesaamatusse sügavusse (kuni 200 m). Savi ise on homogeense illiitse koostisega nn
m, maapind 188 m, kokku 535 m. Tallinna telemasti ots ja Suure-Munamäe torni ots on samal kõrgusel. 06.09 Aluskord Eesti geoloogiline ehitus jaguneb kaheks: aluskord ja pealiskord. Aluskord koosneb kristalsetest kivimitest ja aluspõhi settekivimitest. Aluskord hõlmab tugevasti kurrutatud ja lõhedest läbitud tard- ja moondekivimite kompleksi, mis moodustus põhiliselt maakoore geosünklinaalse arengu staadiumis. Pealiskord kulutatud ja küllaltki liigestatud reljeefiga aluskorrakivimitel lasuv põiksalt kihilistest setenditest. Pealiskorra kihtidekompleksid erinevad üksteisest omaaegsete settebasseinide tektoonilise plaani, tänapäevaste lasumustingimuste ja leviku ning kivimite iseloomu ja koostise poolest. Sageli lasuvad nad üksteisel diskordantselt ehk lahknevalt. Aluspõhi on pealiskorra settekivimeist ja aluskorra kristalseist kivimeist koosnev kiht, millel lasub pinnakate. Aluspõhi hõlmab peale vanaaegkonna settekivimite ka kõiki eelkambriumi
annaabi.ee 
