Marmor on tekkinud lubjakivist või dolokivist Koosneb kaltsiidist või dolomiidist Lisandina võib sisaldada kvartsi, küünekivi, granaate, pürokseene, diopsiidi, serpentiini jne. Värvus on väga varieeruv helevalgest mustani Marmorile on sageli omane voolutekstuur MARMOR Marmorit kasutatakse ehitusmaterjali ja dekoratiivkivina. Kohati leidub marmorit maakoores suurtes kogustes. Kõige kuulsam on Carrara piirkond Itaalias Eesti moodunud aluskorrakivimeis leidub marmorit väheses koguses MARMORI LEIUKOHAD Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level LUBJAKIVI Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim Eesti aluspõhja vaadeldes nähtub, et lubjakive esineb ainult
tootmiseks tööstustes Lubjakivi leiukohad Marmor • Marmor tekib paekivide moondumisel. Peamiseks mineraaliks kaltsiit või dolomiit. Marmorite värvus on väga varieeruv – helevalgest mustani. Marmorile on sageli omane voolutekstuur, mis tekib moonde käigus osaliselt ülessulanud kivimite liikumisest üksteisesuhtes. Marmorit kasutatakse ehitusmaterjali ja dekoratiivkivina. Eestis leidub marmorit väheses koguses moondunud aluskorrakivimeis. Marmor • -moondekivim • -värvus helevalgest mustani • -sisaldab galtsiiti ja dolomiiti • -kasutatakse ehitusmaterjali ja dekoratiiv kivina Basalt • Basalt on peeneteraline kuni klaasjas harilikult musta värvi vulkaaniline kivim. Basalt koosneb põhiliselt plagioklassist, pürokseenist, raud- ja titaanoksiididest ning oliviinist. Ränioksiidisisaldus 45...52%, leelisoksiidealla 5%