ILMALIK Rüütlielu idealiseerimine. Anti käitumisjuhendeid Peegeldasid tolleaegset elu Palju seiklusi fantaasiat, armastust Daamikultus Rüütel ei tee kangelastegusid kuninga, isamaa või usu nimel, vaid rüütel teenib esmajärjekorras daami, kelle soovidele ta vastuvaidlematult allub. Hästi ilusaks peeti kollast aluskleiti ja peal purpurist kleiti ning kõige otsas sinine paelmantel LAHKUMINE ÕUKONNAST Mingi tühine põhjus, daami tuju või omavaheline vaidlus, lihtsalt juhus või seiklushimu sunnib rüütlit õukonnast lahkuma SEIKLUSED kahevõitlused kuulsate või tundmatute rüütlite, hiiglaste, lohede või kohutavate kiskjatega, sattumine igasuguste nõiduste kütkeisse, kohtumised salapäraste losside veelgi salapärasemate emandatega jne TAGASIPÖÖRDUMINE ÕUKONDA
selline song meeldis, siis asuti teda otsekohe jäljendama. Fontanges`ina tuntuks saanud soeng sai peagi uue abivahendi, traadist raami, mis hoidis 15-20cm kõrgusel lokikuhilaid üleval. (3) 1.2 Riided Materjalidest kasutatud siidi, sametit, pitsi, linast ning raskeid kangaid. Värvid olid üldiselt tumedad. Riietused olid väga uhked ja jäigad, kaarjad ja rohkesti kaunistatud. Moes olid kõrge vöökoht ning lopsakad varrukad. Rõhutati peenikest pihta. Riiete all kanti alussärki või aluskleiti. Dekolteed tõusid kõrgemale ja ümarad kraed muutusid kandilisemaks. Talveriietuse juures kasutati rohkesti musta pitsi. (4) Meeste riietus oli polsterdatud ning jäik. Kanti kuube, vesti, põlvpükse, linaseid särke ning topelttallaga kingi. (4) 1.3 Meik Sellel ajal kanti väga palju ning väga rasket meiki. Meigi tegemisel kasutati palju pliivalget. Kui esines vistrikke, siis need kaeti siiditükkidega. (4) 2.ROKOKOO Rokokoo sai alguse 18. sajandi alguses Prantsusmaal
Lühikesi varrukaid kaunistati tikandite, tupsude ja narmastega. Kanti ka varrukateta kleite. Tavaliselt kleidid suure dekolteega. Päevakleidi dekoltee väiksem, õhtukostüümidel sageli kogu ülaosa paljastav, varrukast varrukani ulatuv, nelinurkse kujuga. Dekoltee ääred võisid olla kaunistatud kantide, volangide ja pitsidega, mõnikord oli kleidil taga ja külgedel püstkrae. Perioodi alguses kleidid antiikmoe eeskujul õmmeldud, all kanti liibuvat trikood või õhukest aluskleiti ja sageli ainsa ülerõivana õhulist salli. Sellist moodi nimetati ka "alasti mood". Kleit rõhutas saledat figuuri ja naiselikkust. 1805. a kadus igapäevasel kleidil lohisev pikkus, see säilis vaid ametlikel õukonnatualettidel. Lai ja pikk slepp valmistati ülejäänud kostüümi riidest erinevast materjalist (samet või atlas), see oli rikkalikult kaunistatud. Slepp pikkusega kuni 13 m kinnitati pihaosa külge. Kleit muutus kitsamaks ning 1807
annaabi.ee 
