lugema satub, ja märgib neid üles. 4.Introspektsiooni ehk sisevaatlus. Moodustab lingvist ise vajalikke näiteid, see on võimalik, kui ta oskab uuritavat keelt. 5.Test. Uurija küsib vastuseid küsimustele. Nostraatiline hüpotees Mille järgi on algselt sugulased olnud altai, indoeuroopa, semi-hami, uurali keelkond, draviidi keeled, eskimo- aleuudi keeled ja ehk mõned muudki keelerühmad. Monogeneesiteoria Oletatakse, et keeled on arenenud ühiselt alg- e aluskeelest. Suuremat osa Euroopa keeltest arvatakse pärinevat indoeuroopa algkeelest. Polügeneesiteooria, mille järgi keeled on tekkinud paljudest kohtsdest eraldi, üksteisest sõltumatult.
Ta püüdab mitmel eri viisil rohkendada teadmisi loouliku keele põhiomaduste kohta ja keelte kirjeldamiseks uurijate käsutuses olevate võimaluste kohta. Neid teadmisi saavad omakorda ära kasutada üksikkeelte uurijad konkreetset keeleainest käsitledes. 2)võrdlev-ajaloonie ehk komparatiivne keeleteadus: uurib keeletevahelisi suulassuhteid ja võrdleb omavahel sugulaskeeli. Üldiselt räägitakse keelte sugulusest siis, kui oletatakse, et keeled on arenenud ühisest alg- ehk aluskeelest. Mõnede häälikute erinevused on süstemaatilised (häälikuseadused) ja siis otsistakse rekonstruktsioonide abil allkeele kuju. Häälikute vastavuse alusel jagatakse keeled harudesse ja rühmadesse. Eesti keele rekonstrueeritud ehk ,,taasloodud" lähtepunkt on uurali keel. Komparatiivse keeleteaduse algaegadel oli enamasti eesmärgiks teha kindlaks, mis keeled on üldse suhuluses ja mis keelepered või keelkonnad maailmas olemas on
annaabi.ee 
