niivõrd, kui antud kultuuriruum on kvalitatiivselt vorminud tunnetava (kommunikeeriva) subjekti. Ruum, vaadatuna subjekti positsioonilt, pakub huvi ja ärgitab kommunikeeruma peamiselt (subjektse) kohandumise ja (ruumi) kohandamise vaatevinklist. Oleks kummaline eeldada, et kommunikeeriv subjekt loob märgisüsteemi, subjektselt mõtestatud informatsioonilise seose ruumiga (või teise subjektiga) n-ö absoluutselt subjektiivses iseolemises. Ühise aluskeele märgisüsteem, loogika ja struktuur on kujunenud kultuuriruumi kui niisuguse arenguprotsessis, dialektid aga vaadeldava ruumi suhteliselt autonoomsetele allsüsteemidele (subkultuurid, sotsiaalsed kihid ja grupid jne) eriomaste tingimuste kontekstis. Sellepärast sotsiaalses kommunikatsioonis niivõrd, kui see ei välja ühe kultuuriruumi (ühiskonna) piirest, ei saa tekkida põhimõttelist mittemõistmist ka sotsiaalselt asendilt väga erinevate subjektide vahel. Küll aga on siin
tunnetava (kommunikeeriva) subjekti. Ruum, vaadatuna subjekti positsioonilt, pakub huvi ja ärgitab kommunikeeruma peamiselt (subjektse) kohandumise ja (ruumi) kohandamise vaatevinklist. Oleks kummaline eeldada, et kommunikeeriv subjekt loob märgisüsteemi, subjektselt mõtestatud informatsioonilise seose ruumiga (või teise subjektiga) n-ö absoluutselt subjektiivses iseolemises. Ühise aluskeele märgisüsteem, loogika ja struktuur on kujunenud kultuuriruumi kui niisuguse arenguprotsessis, dialektid aga vaadeldava ruumi suhteliselt autonoomsetele allsüsteemidele (subkultuurid, sotsiaalsed kihid ja grupid jne) eriomaste tingimuste kontekstis. Sellepärast sotsiaalses kommunikatsioonis niivõrd, kui see ei välja ühe kultuuriruumi (ühiskonna) piirest, ei saa tekkida põhimõttelist mittemõistmist ka sotsiaalselt asendilt väga erinevate subjektide vahel