lumelt, veeäravoolu ummistumisest tingitud koormusega, jääkoormusega jne. Seetõttu tuleb katuselt liigse lume mahaajamisse suhtuda äärmiselt tõsiselt. Maja omanikul või kasutajal on soovitatav küsida konstruktsioonide kandevõime kohta nõu maja projekteerijalt või mõnelt teiselt pädevalt ehitusinsenerilt. Kandekonstruktsioonide välja- vahetamise või rekonstrueerimise korral tuleb teha ehitusprojekt. Katuslae soojus- ja niiskusrežiim Kuna katusekattematerjal või katuse aluskattematerjal on üldiselt suure veeaurutakistusega. Seetõttu tuleb katuslae ja katusekattematerjali või katuse aluskattematerjali vahele jätta välisõhuga tuulutatav õhkvahe. Katuslagi soojustatakse 25-35 cm paksuse soojustusega, kaetakse väljastpoolt tuuletõkkeplaadiga ja seestpoolt õhu- ja aurutõkkega (vastav paber või kile). Sõltuvalt katuslae lahendusest peab õhu- ja aurutõkke veeaurutakistus olema 5-80 korda suurem kui tuuletõkkeplaadi veeaurutakistus
ümberehitust, sest kivikatus on suhteliselt raske ja vahepeal võib konstruktsioon olla remondi käigus kohaldatud kergematele kattematerjalidele ning osutuda kivikatuse jaoks kõlbmatuks. Katusekatte vahetus eriliigilise vastu (näiteks eterniit pleki vastu) on alati töö, mis eeldab ehitusprojekti koostamist. Lagunenud varikatused tuleb taastada. 13.1.3.3 Katuslae soojus- ja niiskusrežiim Katusekattematerjal või katuse aluskattematerjal on üldiselt suure veeaurutakistusega. Seetõttu tuleb katuslae ja katusekattematerjali või katuse aluskattematerjali vahele jätta välisõhuga tuulutatav õhkvahe. Katuslagi soojustatakse 25-35 cm paksuse soojustusega, kaetakse väljastpoolt tuuletõkkeplaadiga ja seestpoolt õhu- ja aurutõkkega (vastav paber või kile). Sõltuvalt katuslae lahendusest peab õhu- ja aurutõkke veeaurutakistus olema 5…80 korda suurem kui tuuletõkkeplaadi veeaurutakistus. Vajalik veeaurutakistus
annaabi.ee 
