Õpetaja peab julgustama õppija kriitilise mõtlemise arengut; aitama õppijal arendada analüüsimise ja sünteesimise oskusi. Õpetaja ei ole kõiketeadaja, vaid õpib õppeprotsessi käigus ka ise. Õppimine ei ole kusagil eksisteeriva absoluutse tõe omaksvõtmine, vaid isiklku tähenduse loomine, arvestades meie olemasolevaid teadmisi ja saadud mitmekülgset infot, mida me õpitava kohta erinevatest allikatest saame. Konstruktivistliku õpikäsitluse seos alusharidusega (riikliku õppekavaga) Ka alushariduses on õpetaja eelkõige toetaja, kelle eesmärgiks on luua lastele soosiv keskkond teadmiste hankimiseks. Õpetaja roll on, mis konstruktivistlikus õpikäsitluseski, olla toetaja, juhendaja, mentor. Õpetaja peab olema avatud mitmetele lahendustele, kuna lapsed juurdlevad teemade üle teisiti, mis aga ei tähenda, et laste vastused seepärast kohe valed oleksid on samuti mitmeid ,,õigeid vastuseid".
elulähedased. Neid saab kergesti kasutada uutes situatsioonides, probleemide lahendamisel, aruteludes ning edasises õppimises. Õpetaja roll konstruktivistliku õppimiskäsitluse juures on olla toetaja, juhendaja, mentor, mitte teadmiste ainuvaldaja ja esitaja. Õpetaja peab julgustama õppijat mõtlema kriitiliselt ning aitama tal arendada analüüsimise oskusi. Tähtis on see, et õpetaja õpib ka ise õppeprotsessi käigus, mitte ei ole kõiketeadja. Seosed alusharidusega: § 3. Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid (2) Üldeesmärgist lähtuvalt toetab õppe- ja kasvatustegevus lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel terviklik ja positiivne minapilt, ümbritseva keskkonna mõistmine, eetiline käitumine ning algatusvõime, esmased tööharjumused, kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise tähtsusest ning arenevad mängu-, õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused. - Õpetaja roll
võtmesõna, millega teeme silmad ette paljudele teistele riikidele. Õppimine on tegevus, mis kestab tegelikkuses terve elu vältel. Me täiendame ja arendame endid pidevalt, sest tänapäeva maailm nõuab seda. Materjali ning infot on külluses, mis tähendab, et ilmselgelt kõike me läbi töötada ei jõua, kuid iga üks peab enda jaoks selgeks tegema selle vajaliku ja olulisema. Koolid ja õppejõud on selle aluseks ja suunaks teel. Meie haridussüsteem ülesehituselt algab alusharidusega, mille all mõistame lasteaeda, kust saadakse algteadmised eluks ja ettevalmistus põhikooliks. Põhikoolis kujunevad välja elementaarsed väärtused ja oskused. Lisaks sellele omandatakse juba suuremad teadmised, mis aitavad kaasa oma vaatepunkti kujunemisele. Edasi jätkub hariduskäik gümnaasiumis või kutsekoolis. Gümnaasiumis saame juba põhjalikumad teadmised ja oskused edasiseks ning peaks olema välja kujunenud ka oma arvamus. Kutsekoolis saab lisaks teadmistele ka
elektroonilise intervjuu kava ning näidis Lisa 6 ja 7). Tulemuste esitluse lihtsustamiseks ja koondamiseks, on käsitletud järgnevaid teemasid: õpetajate taustaandmed; metoodilise materjali vastavus riiklikule õppekavale ning valdkonnale „Mina ja keskkond”; materjali rakendatavus, uudsus ja sobivus vanuserühmale; materjali tugevused ning nõrkused ja õpetajate hinnang lõimitusele. 33 Uuringus osales kokku 7 Eestis alusharidusega tegelevat õpetajat, kellest 2 olid õpetajad Hea Alguse lasteaias (töökogemus vastavalt 30 ja 5 aastat), 3 õpetajat olid praktiseerivad õpetajad munitsipaallasteaias. Nende töökogemuse pikkus oli vastavalt 20, 14 ja 6,5 aastat, sh 1 õpetaja oli osalise ajaga ka õppe- ja kasvatustegevuse juht. Ühes munitsipaallasteaias rakendati ka Reggio Emilia põhimõtteid. 1 õpetaja töötas waldorflasteaias ning tema töökogemus oli 3. Aastat
annaabi.ee 
