seadusega. Õiguskantsler võib jätta avalduse läbi vaatamata, kui avaldusealuses asjas on jõustunud kohtuotsus või juba toimub samaaegne põhiseadusliku järelevalve kohtumenetlus. Võib jätta avalduse läbi vaatamata, kui isikul on võimalus kasutada muid õiguskaitsevahendeid või kui isik jättis sellise võimaluse kasutamata. Lisaks lubab seadus õiguskantsleril jätta avaldus läbi vaatamata, kui see on ilmselgelt alusetu, kuid avalduse alusetuses veendumisel peab õiguskantsler vähemalt avalduses viidatud normidega tutvuma. Õiguskantsleri väljundid on: **ettekanded (põhiseaduse § 139); **ettepanekud (põhiseaduse §142). Ettekandel on informatiivne, tähelepanu juhtiv funktsioon. Vajaduse, millal ettekannet teha või mitte, määrab ära õiguskantsler ise oma siseveendumuste ja väärtushinnangute kohaselt.; Vastavalt kommenteeritavale sättele analüüsib õiguskantsler riigiasutuste töö kohta talle tehtud
et jumal ei ole kõikvõimas, st see oletus viib vasturääkivusele. Niisiis on oletus väär. Järelikult ei ole jumal kõikvõimas. Kriitika Kriitika eesmärk on näidata mingi väite ekslikkust või alusetust. Analoogselt argumentatsiooniga, võib ka kriitikal olla nii psühholoogiline kui tunnetuslik eesmärk. (Indrek Meos, 2003) Kriitika Kriitika psühholoogiline eesmärk on veenda kedagi mingi argumentatsiooni (või selle osade) ekslikkuses või alusetuses, Kriitika tunnetuslik eesmärk on eksimusest (ekslikkusest) arusaamine. Nii kriitika kui ka argumentatsiooni puhul võib juhtuda, et saavutatakse psühholoogiline eesmärk, kuid ei saavutata tunnetuslikku eesmärki. 13 3.11.2009 Kriitika liigid teesi kriitika, argumentide kriitika, seose kriitika. Tüüpilised argumentatsiooni "vead"
annaabi.ee 
