Aluseline Hüdrok- Hape Sool Vesi Metall Happeline oksiid siid oksiid Aluselin Sool+ vesi Hüdroksiid Sool e oksiid + vesi Hüdrok- Sool+ vesi Hüdroksiid+ LAHUS Sool+ vesi siid sool Hape Sool+ vesi Sool+ vesi Sool+ hape LAHUS Sool+ vesinik
Aluste omadused : a) Kätega katsudes libedad b) pH on suurem kui 7 c) oksiididega reageerimine Aluste liigitus : a) vees hästilahustuvad tugevad alused=leelised. b) Nõrgad alused (enamasti vees praktiliselt lahustumatud) Leeliste saamine : Vesi+Aluseline oksiid=Leelis Sool+Alus=uus sool(lähte ained lahustuvad, peab tekkima sade) Mittelahustuvate aluste lagundamisel(kuumutamisel): Mittelahustuv alus (temperatuuri märk) =aluselin oksiid +Vesi. SOOLAD · Sool- kristalne aine, mis koosneb aluse katioonist ja happe anioonist. Lahuses jagunevad vees lahustuvad soolad ioonideks: NaCL=Na+Cl · Vesiniksool mis lisaks metallikatioonile sisaldab ka ühte või mitut vesinikuaatomit. (Nt. NaH2PO4- naatriumdivesinikfosfaat)
Sool + Sool mõlemad peavad vees lahustuma ja vähemalt üks saadus peab olema lahustumatu. 2. Sool + Alus mõlemad lähteained peavad vees lahustuma ja vähemalt üks saadus peab olema lahustumatu. 3. Sool + Hape Peab tekkima reageerinud happest nõrgem hape või sade. 4. Metall + Sool Sool peab olema lahustuv ja metall aktiivsem, kui soola koostises olev metall(pingerida). 5. Metall + Hape Metall peab olema pingereas vesinikust vasakul. 6. Aluselin oksiid + Vesi Ainult IA ja IIA rühma(alates kaltsiumist) metallide oksiidid. 7. Happeline oksiid + Vesi Ei reageeri SiO2 Lahused: Lahus = lahusti + lahustunud aine. Molaarne kontsentratsioon c näitab lahustunud aine hulka moolides kuupdetsimeetri kohta (mol/dm3) Gaaside lahustuvus suureneb, kui tõsta rõhku või alandada temperatuuri. Suspensioon = vedelik + tahke lahustumatu aine Emulsioon = vedelik + lahustumatu vedelik Vaht = vedelik + lahustumatu gaas
annaabi.ee 
