Teleoloogiline argument võib rõhutada niisugust aspekti: maailmas on kõigi imeliste asjade seas olemas üks eriti hämmastav asi teadvus (vaim, mõistus, tunnetusvõime). Teadvus, mis on looduse enese osa, on ühtlasi võimeline loodust tunnetama. Loodus tunnetab loodust. Kui loodus on võimeline iseennast tunnetama, siis peab loodus ise olema mingil moel vaimne, tunnetav olend. Sest kuidas muidu oleks see võimalik? Kuidas saab nii hämmastavat asja nagu teadvus või vaim seletada ilma aluseksoleva vaimsuseta? Teiste sõnadega, tõsiasjast, et tunnetus on võimalik, järeldub jumala olemasolu. )/ 1) Hume: mis on Jumala põhjus? Kes või mis andis Jumalale korrapära? Kui vastata, et ta korrapärastab end ise, siis on õigustatud küsimus, miks ei võiks ka tema loodud maailmas asjad ise end luua ja korrapärastuda ? 2) Teleoloogilises argumendis viidatakse inimese loodud asjadele ning järeldatakse analoogia alusel, et ka kogu maailm on niisugune s
arusaamadele. 1 Kõige värskema kvaalide-alase kirjanduse esinduslik valim sisaldaks Block 1980; Shoemaker 1981, 1982; Davis 1982; White 1985; Armstrong ja Malcolm 1984; Churchland 1985; ja Conee 1985. 2 Erinevust "eliminatiivmaterialismi" mille näiteks on minu positsioon kvaalide suhtes ja "reduktiivse" materialismi vahel, mis võtab endale ülesandeks määratleda see problemaatiline üksikasi aluseksoleva materialistliku teooria kaudu, pole seega tihti parim näha mitte niivõrd doktrinaarse kui taktikalise küsimusena: kuidas saaksime sel juhul eksinut kõi- ge kaunimalt või efektiivsemalt valgustada? Vt mu arutlust "väsimuste" üle Brainstonns'i sissejuhatuses (Dennett 1978a) ja minu varasemat arutlust teoses Content and Consciousness (Dennett 1969: ptk 1) selle üle, mida valgustatu peaks ütlema pärastite (sake) ja häälte metafüüsilise staatuse kohta
annaabi.ee 
