Sõnalised artefaktid on näiteks anekdoodid, keelepruugid, jutustused ja metafoorid. Väärtused ja normid on põhimõtted ja kirjutamata reeglid, mis määravad oodatava ja vastuvõetava käitumise. Reeglid ja normid põhinevad aluseeldustel, mis moodustavad organisatsioonikultuuri tuuma. Need alusveendumused on sageli teadvustamata, kuid määravad organisatsioonis käibivad ideed ja rõhuasetused. Aluseelduste hulka kuuluvad näiteks arusaamad inimloomusest ja sel- lest, mis on reaalne. Artefakte saab tõlgendada aluseelduste pinnal. Edgar Schein ise on lahti seletanud organisatsioonikultuuri järgnevalt: I. Väljendustasand • artefaktid e. tehiskeskkond: antud kultuuri füüsilised, käitumuslikud, verbaalsed ilmingud, sellised kui disain, dekoor, ehitised, kunst, riietus, välimus, tseremooniad, rituaalid, tra-
näiteid varasemast, mitte kunagi 20.sajandist. Moskva taust polnud väga kirjanduslik, vaid hoopis lingvistika ja orientalistika põhine. Tähtsamad nimed: Ivanov, Toporov, Andrejevitš. Alates 1960.ndatest alustati koostööd Tartu koolkonnaga. Tehti konverentse Moskvas ja suvekoole Käärikul.' Mis oli neil ühist: *Kõik konverentsid viidi läbi heatahtlikus keskkonnas, ei laskutud kunagi isikule tasemel jne *Lotman nimetab Tartu ja Moskva teadlaskogukonna (ja nende teoreetiliste aluseelduste) vastuolulist kombinatsiooni „õnnelikuks kooseluks“ *Iga liikme individuaalsus ning vabadus nii stiili, arvamuste kui ka uurimisobjektide valiku osas → hästi palju erinevatel teemadel töid... *Ühine lähte-eeldus: soov mõisra oma uurimisobjekte süsteemselt ning kontekstiga suhestatult 15
annaabi.ee 
