koos noodiõpetusega ka ilmalike laule. Järjest enam koolikohustus süvenes ja laienes ning tekkis vajadus õpilaste teadmiste hindamise järgi. Esialgu veel puudus jooksev hindamine, kuid kevadel anti õpilastele tunnitus, kus märgiti hindeid sõnadega näiteks ,,hea" oli parim ja ,,halb" kõige kehvem. 1878. aastal kehtestatud uue kooliseadusega tuli kaasa ka ühtene õppeplaan, millega pandi paika õppimine kogu kolme aasta jooksul. Alustati lihtsamate ja põhiliste alusainetega nagu lugemine ja kirjutamine, järgmisel aastal aga natuke spetsiifilisemad ained nagu ortograafia ja jutustamine, mis nõudsid esimesel talvel õpitu olemasolu. Peale emakeele kuulusid kohutsuslikku programmi ka usuõpetus, rehkendamine, laulmine ja geograafia. Soovituslikud ained olid aga ajalugu ning venekeel, võimlemine poistele, käsitöö tüdrukutele. Tänu kõigile neile muutustele astusid viletsa kirjaoskusega vanemate inimeste kõrvale juba üsna vabalt
argumenteerimise abil. Õigusteaduse õppimisel võib eristada: 1. kindlale õiguse valdkonnale vastavad ja positiivõiguslikud (dogmaatilised) distsipliinid, näiteks lepinguõigus, kriminaalõigus jne. Need tegelevad vahetult objektiivse õiguse tundmaõppimisega 2. neid distsipliine, mille olemust ei määra mitte vaatlusobjekt, vaid uurimisviis; nende raames õpitakse tundma mingit kindlat lähenemisviisi õigusele. N õiguse filosoofia, õiguse sotsioloogia jne. Tegemist on alusainetega. Õiguse kohta küsimuste esitamine jaguneb kaheks: 1) horisontaalsed küsimused mitte sügavuti minek. Õiguse horisontaalsed tunnetusviisid on: a) õiguse filosoofia b) õiguse ajalugu c) õiguse sotsioloogia d) õigusdogmaatika /jurisprudents/ 2) vertikaalsed küsimused õigust on võimalik tundma õppida mitmetasandilise tundmaõppimise teel. MLA - Multi Level Approach. Esitame samuti õiguse kohta küsimusi, kuid lähme sügavuti. Õigust peab tundma õppima igakülgselt
Narits rõhutab korduvalt, et õigusteadus on teadus, kuigi valemites tema tulemus ei realiseeru. 1 Õigusteaduse raames saab eristada: 1. kindlale õiguse valdkonnale vastavad ja positiivõiguslikud distsipliinid. näiteks lepinguõigus, kriminaalõigus jne. Need tegelevad vahetult objektiivse õiguse tundmaõppimisega 2. neid distsipliine, mille olemust ei määra mitte vaatlusobjekt, vaid uurimisviis. N õiguse filosoofia, õiguse sotsioloogia jne. Tegemist on alusainetega, Tänapäeva ühiskonda iseloomustab inimsuhete keerukus ja ühiskonna diferentseeritus (näiteks on meil nüüd kübermaailm). Tekkinud on väga keerukas õigusnormide kompleks, mille struktuuri tuleb tundma õppida erinevatel tasemetel. Süsteemi küsimusest: aktsiomaatilise süsteemi kriitika (Engish), suletud ja avatud süsteem õiguses (Esser) Elu ühiskonnas koosneb mitmetest sotsiaalsetest kordadest: moraalikorrast, tavakorrast, korporatiivsest korrast, religioossest korrast jne
annaabi.ee 
