(Kreem, 1995) Sotsiaaltöötaja kui poliitika kujundaja Sotsiaaltöötajal on õigus ja vahel isegi kohustus mõjutada poliitilisi protsesse. Sotsialtöö spetsialistil peaks elukutsega kaasa tulema ka vastav kõrgharidus, et omada tehnilisi oskusi poliitika analüüsimisel ja poliitika aktivismis. Sotsiaalpoliitikas osalemise olulisus tuleb välja sellest, et tänavu õppeaastast (2016), lisandus Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö eriala kohustuslike ainete kõrval juurde veel kohustuslike alusaineid, õppeained riigiteaduste ja õigusteaduste valdkonnas, nagu"ühiskond ja õigus" ning "riik, poliitika ja valitsemine". Sotsiaaltöötaja on kui poliitika kujundaja, kellel on vaja teadmisi ja oskusi, et muuta poliitilis tegevusi, mis võivad olla kahjulikud töötajale, kliendile või teistele inimestele. Et sotsiaalala ekspert saaks analüüsida ja arendada sotsiaalpoliitikat, on vaja teha ja kasutada tõenditel põhinevaid uurimusi. (Heinonen & Spearman, 2001)
tunnetamise konkreetne ese ja ka viisid sõltuvad ajast ja kohast. Hoolimata niisugusest erinevusest võib eelneva pinnalt sõnastada õigusteaduse ülesande, milleks on õiguse kui tegelikkuses esineva sotsiaalse fenomeni igakülgne ja süsteemne uurimine selle kriitilise interpretatsiooni ja esitatud seisukohtade põhjendamise abil. Õigusteaduse õppimisel võib eristada kahte sorti aineid – positiivõiguslikke e dogmaatilisi ja alusaineid. Esimeste raames käsitletakse õiguse üldobjekti teatud osa – distsipliini (lepinguõigust, haldusõigust vms), teiste raames õpitakse aga tundma mingit kindlat lähenemisviisi õigusele (õigusdogmaatika, õiguse sotsioloogia jne). Õigusteadus on kompleksne fenomen ja koondab endasse terve perekonna “õigusteadusi”. Kokkuvõte artiklist: Narits. R. Õigusteadus. - Juridica, 1995, 3, lk. 86 Peaks olema kirjutatud märksõnast „õigusteadus“, aga ei ole
annaabi.ee 
