Fridrihs Stenders · Läti-saksa, saksa-läti sõnaraamat (1789) (1714 1796) 19.sajand · Pärisorjuse kaotamine, liikumine · Riia läti rahva majanduse, poliitika, ühiskonna ja kultuuri keskus · Üks rahva keel, mis põhineb dialektidel ja murrakutel · 1850ndatel Tartu ülikoolis noorlätlased LÄTI MAATUNDMINE JURIS · Annab Tartus välja ,,Seta, daba, pasaule" ALUNANS · Lätistas maade ja rahvuste nimetusi (1832 1864) · Tuleb kirjutada vastavalt hääldusele ATIS · Ladina, kreeka ja leedu keelega otsis uusi sõnu KRONVALDS · Võttis üle sõnu (Universität uiversitate; Hochschule augstkola( (1837 1875) · Koolis tuleb õppida läti keeles ESIMENE Vennad Kaudzites ,,Mernieku laiki" (1879) LÄTI ROMAAN 20.saj · 1908.a uus ortograafia
Oli loonud Läti laevasõiduseltsi, tema algatusel asutati Läti aladele 10 merekooli, enamik paiknes Kuramaa rannikul, 1 Riias, 1 ka Heinastes. Lisaks sellele ei unustanud ta muidugi kunagi ära ka oma rahvuskaaslaste koondamist, sellised väikeste rühmade koosolekud jätkusid nii Peterburis kui Moskvas, Moskvas oli selleks ajaks kogunenud juba suhteliselt rohkesti Läti üliõpilasi. Pandi tööle esimene üliõpilasselts. Valdemars suri Moskvas, aga maeti Riiga. 23.04.2014 Alunans pärines Liivimaalt, õppis Miitavi gümnaasiumis ja sai tuttavaks Valdemarsiga, äratas ta läti rahvusele, sest neil päevil alustas J. Alunans oma elutööd, võõrkeelenduse kirjandust tõlkimist oma keelde.Sügavam eesmärk, tõestamine baltisakslaste ja lätlaste jaoks et läti keeles on võimalik väljendada kõiki modernseid ideid ja kaasaaegseid kunsti suundi. Ta ei saanud piirduda vaid puhta tõlkimisega, pidi uudissõnu välja mõtlema ja neid rakendama
Põliselanike keeltes ajalehed nägid ilmavalgust alles 19.saj. 1806 Tarto maa rahva Näddali-Leht, suleti peagi. I lätikeelne ajaleht Latviezu Avizes Miitavis 1822 (K.F.Watson), Nikolai I ajal ahendas krijastamisvõimalusi. Aleksander II ajal lätikeelne Majas Viesis 1856, mida toimetas Ansis Leitans ja eestikeelne nädalaleht Perno Postimees 1857 (Johann Voldemar Jannsen). Võttis esimest korda väljende ,,eesti rahvas". Juris Alunans ajalehe Majas Viesis veergudel ,,Latvija". Luulekeelsed sõnad hakkasid omandama poliitlist tähendust 1880.aastal, mil sellega hõmati juba ka Vitebski kubermangus elavaid latgaleid, kes seni olid ennast identifitseerinud pigem katoliku usu kui läti keele alusel. - Innustatud 1835.aastal avaldatud soome ,,Kalevalast", koostasid kaks Tartu ülikooli artsiteaduskonna eestlasest lõpetajad Friedrich Faehlmann ja Friedrich Kreutzwald
annaabi.ee 
