või mõne muu lameda otsaga pulga abil, kuni see enam ei nihku. Lõpuks kruvib ta teise korgi liimiga varustatult otsa. Paberitropp ei lase lõhkeaineosakestel keermete vahele sattuda ja välistab nendevahelise hõõrdumise, mis võiks valamise ajal plahvatuse põhjustada Kokkupandud pomm on joonisel 2. JOONIS 1 JOONIS 2 süüte nöör See on üks disainivõimalusi, mida hull pommitegija katsetaks. Kui ta aga ei suuda hankida keermestatud toru koos korkidega, võib ta alati kasutada vask- või alumiiniumtoru, kuna neid võib kergesti soovitud asendisse väänata. Vasktoru puhul on põhimureks tema painutamine ja kokkumurdmine ilma teda purustamata, liigset jõudu rakendades kipub see murdekohast lõhenema. Kõige turvalisem on vasest või alumiiniumist torupommi tegemine analoogiliselt korkidega toruga. Kõigepealt tuleb üks toruots laiaks litsuda nii, et see ei lõheneks. Seejärel tuleb lame ots vähemalt ühe korra kokku voltida. Suletud otsa lähedusse tuleb puurida auk süütenööri
kastmisringiks, siis ehitati 1978.a Sootaga sovhoosi initsiatiivil koos vihmutussüsteemiga Savikoja tehisjärve täitmiseks ca 1 km pikkune torustik Vasula õunaaia vihmutuse pumbajaamast veevõtuga Amme jõest ümber ¤ 228 mm statsionaarsele raudtorule. Torustiku trass Amme jõe ääres on sügava turbaga alal, läbides Amme jõe allapoole põhja ja Lähte Vasula riigimaantee kahes kohas. Vihmutussüsteemi projektis ja algselt ehitatud teisaldatav alumiiniumtoru ¤ 250 mm ekspluatatsioonis ennast ei õigustanud. Kahe pumbajaama vaheline täitevee torustik koos siibrite süsteemiga on oletatavasti tänaseni säilinud. Undi veehoidla kuulub Ida-Eesti vesikonda ja Peipsi alamvesikonda (joonis 1). Veehoidla pindala on 3,1 hektarit, veepeegli pindala on sama, kuna antud veehoidlas saari ei ole. Järve suurim sügavus on 2,8 meetrit ja keskmine sügavus on 1,7 meetrit. Veehoidla mahutab 31 000 m³ vett. Kaldajoone pikkus on 1238 meeetrit
signaalärritajate puudumisel lülituvad loomad tihti näiliselt mitteadekvaatsetele ärritajatele: loomaaias paarituvad indlevad lõvid oma liigist partneri puudumisel ka tiigritega (mille tulemusena võivad sündida nn liigrid) isasogalikus võib innaaja haripunktis ründekäitumise esile kutsuda mistahes erepunane ese pulli suguti kõvastumise võib teatud tingimustel esile kutsuda ka talle lehma asemel tagurpidi U kujuliseks väänatud alumiiniumtoru demonstreerimine. Nähtust, kus tavapäraste ärritajate puudumisel kutsub erutuse esile ka mõni teine, neile üksnes sarnane ärritaja, tuntakse ärritajate üldistamisena. Käitumise ammenduvuse hüpoteesi paikapidavus Lorenzi mudeli järgi peaks mingi käitumine vastava aktsioonispetsiifilise energia ärakasutamise järel lakkama ka siis, kui välised signaalärritajad on endiselt olemas. Tõepoolest, juba reflekside korral täheldati reaktsiooni lakkamist juhul,