Seega on raami roll soojuse pidamisel suhteliselt tagasihoidlik. Akna pinnast on suurem osa kaetud siiski klaasiga ja see on soojapidavuse osas kriitilise tähtsusega. Raami valikul mängib kindlasti tähtsat rolli hoone tüüp, ehk kas tegemist on kortermaja või individuaalelamuga. Ja loomulikult ka hind, sest puitraamid on üldjuhul PVCst kallimad. Aknamaterjalidest on valikus odavamast kallima suunas: PVC aknad, puit või puitalumiiniumaknad. Valikus võib olla ka puhtalt alumiiniumraamiga aknaid, kuid neid kasutatakse eramajade puhul pigem harva. Tõin välja erinevad akna materjali liigid: PVC aknad: soodsama hinnatasemega, erinevate profiililahenduste ja värvivõimalustega; Puitaknad: väärikas ja naturaalne, hea jäikusega ning pika elueaga, võimalik üle värvida ja taastada; Puit-alumiiniumaknad: täiendav ilmastikukindlus ja vähene hooldusvajadus, ühtaegu seestpoolt naturaalse kui väljast eksklusiivse välimusega;
sporditarvete laoga ja suure- ning väikese saaliga omaette tiivas. Kooli peasissekäik, mis jääb lõunapoolsele küljele. Selle ees asuvad lipuväljak ja asfalteeritud plats ning ümbruses asub haljastus. Idast piirab territooriumi metsane pargiala. Põhjas on asfalteeritud mänguväjlak ja abihoone. Kooli vahetusläheduses asub ka kõrgetasemeline staadion. Peauksi on kolm rivi, tekitades nii kaks eeskoda jalgade puhtaks tegemiseks. Läbides alumiiniumraamiga uksed sisenetakse suurde ristuvate treppidega fuajeesse, kus on võimalik edasi siirduda erinevatesse tiibadesse. Mosaiikterratost põrandapaneelide paisuvuuke täidavad efektsed vaskliistud. Garderoobid jäävad peaustest kahele poole küljele ümber nurga. Koolil on 1-3 korrust, lisaks veel pööning ja sammastel tehnilinekeldrikorrus. Kasutatud on monteeritavaid raudbetoonelemente paksusega 300mm. Karkasshoone puhul on kasutatud ka silikaattellist ja väikeplokke
Nende leiutistega ratta areng ei peatunud. Vastupidi, sai hoo sisse. Järjest hakkas turule tulema uusi ja täiustatud rattaid. 1911. aastal leiutati käiguvahetaja, 1933 täisväärtuslik õhukummiga rehv. Peale tulid uued põlvkonnad pööraste ideedega. 1938 pandi Schwinni poolt ratas esmakordselt sõitma maastikule, kuid alles 1974. aastal ehitab Gary Fisher esimese kaasaegse maastikuratta. 1963. aastal konstrueeriti ka esimene amortisaator jalgrattale. Esimene alumiiniumraamiga ratas tehti juba 1890. aastal Prantsusmaal, kuid masstootmisesse läks see 1983. aastal Cannondale poolt. Poolplastikraamiga ratas tehti alles 1975. aastal, millest võttis eeskuju Trek ja tegi täisplastikraamiga rattast 1986. aastal müügihiti (8). Iga päev tulevad rattafirmad lagedale uute mudelite ja tehnoloogiatega. Näib, et arengule ei ole piire. Tulevikus meile nii harjumuspäraseks saanud rattakuju võib hoopis muutuda
annaabi.ee 
