Mulla happesus jaguneb kaheks: 1)aktiivne mullahappesus- Aktiivset happesust põhjustavad mullalahuses olevad vabad vesinikioonid, nende kontsentratsioon määrab mulla rektsiooni. Seda väljendatakse pH ühikutes- vesinikioonide kontsentratsiooni negatiivne kümnendlogaritm. Praktikas kasutatakse pHH2O või pHKCl. pHH2O = pHKCl + (0,5...1,1) 2)potensiaalne mullahappesus- kajastab mulla kolloididel neeldunud vesinik ja alumiiniumioone. Aktiivse ja potensiaalse happesususe vahel on tihe seos, kui mulla lahus on happeline, siis on ka kolloidi´del palju vesinik ja alumiiniumioone. (Potentsiaalne happesus e. tiitritav happesus lisaks mulla neelavas kompleksis olevad H+ ja Al+++ ioonid). Tähistatakse H5,6 ( asendus-) ja H8,2 (hüdrolüütiline-) happesus. H5,6 näitab minimaalset lubjatarvet. Mulla puhverdusvõime on mulla omadus vastu panna ükskõk millise teguri poolt
Seega tinglikult võime nimetada seda mulla lahuse happesuseks. Kasutatakse ka universaalindikaatoreid pH määramiseks. pH skaala mõõdetuna kaaliumkloriidis on mulla puhul teistsugune kui keemisa: alla 4,5- tugevalt happeline, 4,6-5,5- mõõdukalt happeline, 5,6-6,5- nõrgalt happeline, 6,6-7,2- neutraalne, üle 7.2- leeliseline. 2)potensiaalne mullahappesus- kajastab mulla kolloididel neeldunud vesinik ja alumiiniumioone. Tinglikult on see nagu mulla tahke faasi happesus. Aktiivse ja potensiaalse happesususe vahel on tihe seos, kui mulla lahus on happeline, siis on ka kolloidi´del palju vesinik ja alumiiniumioone. Potensiaalset happesust väljendatakse mg ekvivalentides /100g. See jaguneb: a) asendushappesus, tähistatakse H5,6 ja saadakse, kui mulda mõjutatakse ühe normaalse kaaliumkloriidi lahusega see tähendab nõrga aluse ja tugeva happe soolalahusega.
turbad neelavad vähem ning maksimaalselt lagunenud neelavad rohkem). Neeldunud katioonide koostisest sõltuvad kasvupinnase füüsikalis-keemilised omadused ja 2+ 2+ + + + struktuur. Kui kasvupinnas sisaldab rohkelt neeldunud aluseid (Ca , Mg , K , Na , NH4 ), on tema reaktsioon neutraalne või aluseline. Pinnased, mis sisaldavad rohkesti vesinik- ja + 3+ alumiiniumioone (H ja Al ), on aga happelised. Neeldunud aluste osatähtsust protsentides kasvupinnase kogu neelamismahutavusest näitab küllastusaste. Kui küllastusaste on alla 50%, vajab pinnas lupjamist; happelised väetised halvendavad sellise pinnase omadusi. Kui küllastusaste on üle 75%, ei anna lupjamine tulemusi. Neelamismahutavusega tuleb arvestada ka mullaanalüüside tõlgendamisel ja analüüsidele tuginevate väetamisskeemide koostamisel
annaabi.ee 
