................................. ( 2-ga, 8-ga, rühma numbriga, perioodi numbriga) 6. Metalli ja happe vaheline reaktsioon on .............................reaktsioon ( lagunemisreaktsioon , asendusreaktsioon või ühinemisreaktsioon) 7.Väheaktiivsed metallid reageerivad hapetega ........................(ei reageeri, rahulikult) (7p) Koosta järgmiste ühendite valemid! raud(III)hüdroksiid Fe(OH)3 baariumoksiid BaO kroom(III)nitraat Cr(NO3)3 alumiiniumfosfaat AlPO4 kaaliumkarbonaat K2Co3 (5p) Kirjuta toimuvate reaktsioonide võrrandid! Cu + ZnCl2 - ei ole Fe + 2AgNO3 - Fe(No3)2 +2Ag Mg + Cu(NO3)2 - Mg(No3)2 +Cu (3p) Koosta järgmiste ühendite valemid! raud(II)hüdroksiid Fe(OH)2 kaaliumoksiid K2O kaltsiumkarbonaat CaCO3 alumiiniumfosfaat AlPO4 kroom(III)nitraat Cr(NO3)3 (5p) Kirjuta toimuvate reaktsioonide võrrandid! Zn + CuCl2 - ZnCl2 +Cu Ag + KNO3 - ei ole
MgOHCl magneesiumhüdroksiidkloriid 4. Kristallhüdraadid soolad, mis sisaldavad tahkes olekus kristallvett CuSO4 5H2O vaskvitriol Nimetuses on mitme võimaliku oksüdatsiooniastmega metallide korral o.a. 1. Metalli nimetus + aniooni (happejäägi) nimetus Li2SO4 liitiumsulfaat AlPO4 alumiiniumfosfaat 2. Metalli nimetus + (o.a.) + aniooni nimetus FeCl3 raud(III)kloriid ja FeCl2 raud(II)kloriid 3. Metalli nimetus + vesinik + aniooni nimetus KHPO4 kaaliumvesinikfosfaat 4. Metalli nimetus + hüdroksiid + aniooni nimetus MgOHCl Al(OH)SO4 alumiiniumhüdroksiidsulfaat Soolade saamisviisid
taim ei saa neid enam kätte. Fosforväetistest on tuntuim superfosfaat, se lahustub vees väga vähe. Juureeritised on nõrgad happed ning nendes lahustub see superfosfaat. Viies väetist mulda, saavad taimed selle ikkagi kätte, kuigi koefitsient on väike. Ülejäänud superfosfaat neeldub keemiliselt, muutudes kättesaamatuks. Happelistel muldadel leiab aset reaktsioon, kus superfosfaadi kaltsium asendub alumiiniumi ja rauaga, tekib raua-alumiiniumfosfaat, mis ei lahustu ei vees ega ka juureeritistes. Happelisel mullal tuleb enne väetise lisamist likvideerida, kasutades selleks lupjamist. 4)bioloogiline neeldumine seisneb bioloogilise aineringes. Kasvuajal organismid võtavad mullast toitaineid oma kudede-rakkude ülesehitamiseks. Seega teatud kogus N, F ja K jne. on teatud ajaks seotud. 5)füüsikalis-keemiline neeldumine ehk asendusneeldumine- on kõige olulisem põllumehe seisukohalt, sest sellel põhineb kogu mullaväetusõpetus
annaabi.ee 
