millest 1 on hapnik. Mis vahe on aluselistel oksiididel ja happelistel oksiididel? Aluselised on metallioksiidid ja happelised on mittemetallioksiidid. Mis on leelised? Leelised on tugevad alused. Lahuse pH. (näitab vesinikiooni sisaldust lahuses) 0-7 happeline ülekaalus H+ -ioonid 7 suurem aluseline ülekaalus OH- -ioonid 7 neutraalne H+ ja OH- -ioone lahuses võrdselt Hapete omadused Hapukas maitse, muudavad indikaatorite värvust, reageerivad aluste ja aluliste oksiididega, reageerivad metallidega eraldades vesinikku. Hapete liigitus Hapniku sisalduse järgi, prootonite arvu järgi, tugevuse järgi. Mis on neutralisatsioonireaktsioon? Happe ja aluse vaheline reaktsioon. Reaktsioonivõrrandid Oksiid+vesi=hüdroksiid Mittemetalloksiid+vesi=hape Metall+hapnik=oksiid Metalloksiid+vesi=hüdroksiid Metalloksiid+hape=metall ja happeanioon+vesi Metall+hape=ainult H tõrjub välja Hape+alus=sool+vesi Alus+hape=sool+vesi Kuumutamisel=oksiid+vesi
kovalentne mittepolaarne side *metall lihtainena metalliline side. Oksiidid. Oksiidid on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik(o.a II). Alulisteks oksiidideks nimetatakse oksiide, mis reageerivad hapetega. Reageerimine hapetega: Aluseline oksiid+hape sool ; Reageerimine veega: Aluseline oksiid+vesi alus . Happelisteks oksiidideks nimetatakse oksiide, mis reageerivad alustega. Reageerimine aluliste oksiididega:happeline oksiid+aluseline oksiid sool ; Reageerimine alustega: happeline oksiid+alus sool+vesi ; reageerimine veega: happeline oksiid+vesi hape (Happevihmad!) Keemiline Side.
saadusena hape anioonide ja metalli katioonide vahel sool. Alus Alus on aine, mis annab lahusesse hüdroksiide. Hüdroksiidid on kristalsed ained, mis vees lahustudes jagunevad iooideks. OH - ioonid ehk hüdroksiidioonid. Vees lahustuvaid tugevate omadustega hüdrok- siidide nimetatakse leelisteks. Aluse rühma ained muudavad indikaatori värvust. Värvuseta fenoolftaleiin omandab aluselises lahuses roosakaspunase värvuse. Tugevalt aluliste omadustega ainetel on tugev söövitav toime. Soolad Sool on kristalne aine, mis koosneb (aluse) katioo- nidest ja (hape) anioonidest. Aluse katioonidest ning happe anioonidest koosnev ühend on sool. Soolad on ühendid (liitained), milles metallioonid on seotud happeanioonidega. Ainer, mille vesilahuse juhivad elektrivoolu, on elektrolüüdid. Muutuva oksüdatsiooniastme metalle sisaldavate soo- lade nimetusi saame nii, kui soola keskele eraldame
V: IA Rühmas. Nt: Frantsium (Fr), Tseesium (Cs), Rubiidium (Rb), Kaalium (K), Naatrium (Na), Liitium (Li) 5) Milliseid elemente ja miks nimetatakse leelismetallideks ja leelismultmetallideks? Lisa näited koos sümbolitega. V: IA Rühma metalle nimetatakse leelismetallideks, sest nendele vastavad hüdroksiidid lahustuvad hästi vees ja on tugevad alused. Leelismuldmetallideks on IIA rühma metallid ja neid nimetatakse nii sest ka nende elementide hüdroksiidid on tugevate aluliste omadustega. (Kuigi vees vähem lahustuvad). Nt: Magneesium (Mg), Kaltsium (Ca) Baarium (Ba) 6) Mis on siirdmetallid? Lisa näited koos sümbolitega. Mille poolest erineb nende aatomi ehitus Arühmade elementide aatomiehitusest? V: Siirdmetallid on kõik Brühma metallid. Nt: Raud (Fe), Vask (Cu), Kroom (Cr), Tsink (Zn). Erinevus on selles, et B rühmades kasvab perioodis vasakult paremale liikumisel elektronide arv eelviimases eletron kihis. 7) Mida väljendavad aine keemilised omadused
Rahusööjate maos lagundavad bakterid pikad tselluloosi kiud lühemateks. Tselluloos läheb vereringesse. Kaltsust tehakse raha ja dokumente. AMIINID Näide: etüülmetüülamiin CH3NHC2H5 Tunnuseks NH, kuid võib ka ainult N olla. Amiinid tekivad loomsete ja taimsete organismide ainevahetuse käigus. Ebameeldiv lõhn. Dimetüülamiin on iseloomuliku heeringa lõhnaga. Laibalõhna põhjustavad valkude lagunemisel tekkivad amiinid. Amiinid on aluliste omadustega Valk + H2 = amiin + Vesi R NH2 + H2O = R NH3 + OH- Keemilised omadused: Hapetega annavad soola. NH3 + HCl = NH4Cl ammooniumkloriid (CH3)2NH + HNO3 = (CH3)2NH2NO3 2CH3CH2NH2 + H2SO4 = (CH3CH2NH3)2SO4 etüülamiinsulfaat CH3CH2NH2 + CH3COOH = CH3CH2NH3CH3COO 3CH3CH2NH2 + H3PO4 = (CH3CH2NH3)3PO4 CH3CH2NH2 + CH3(CH2)2COOH = (CH3)2(CH2)3NH3COO AMIINOHAPPED
kohtumised regulaarselt. Töö tõhustamiseks on Põhja-Atlandi Nõukogu loonud mitmeid komisjone ja planeerimisgruppe. Need organid kohtuvad samuti erinevatel tasanditel kas NATO poliitilises peakorteris Brüsselis või erinevates liikmesriikides. NATO-t juhib peasekretär, kelleks on Lord Robertson. Ametisse nimetatakse ta neljaks aastaks. Peasekretäri kohale saab ühe liikmesriigi rahvusvaheliselt tuntud kõrgem riigitegelane. Ülesandeks on juhtida Põhja- Atlandi Nõukogu ja muude aluliste NATO organite koosolekuid ning aidata liikmesriikide vahel saavutada üksmeelsus. Alliansi igapäevase töö juures toetab teda rahvusvaheline personal. 1 Arusaamine uuest NATOst: tutvustamine partnerriikidele. 2002, lk 4- 8 . 7 NATO-l puuduvad iseseisvad relvajõud. Enamik NATO käsutuses olevaid relvajõude on