Rootsist. Eelrooma rauaaeg Eelrooma rauaajast (500 eKr – 50 pKr) pärineb varane nn lateeni tüüpi mõõk, mis leiti Jäbara kivikirstkalmest ning seda peetakse Eesti vanimaks raudesemeks. Eelrooma rauaaja lõpust on leitud hiline nn lateeni tüüpi mõõk Arknast, mis leiti jõest. Jõest leitud relvade puhul on arvatud, et omal ajal võidi sinna ohverdada. Eelrooma rauaaja mõõga leiud on koondunud eelkõige Ida- Virumaale. Üks roostetanud mõõk on leitud ka Alulinnast. Rooma rauaaeg Rooma rauaaega on Eestis arheoloogid pidanud pikka aega rahumeelseks perioodiks, kuna sellest ajast pärinevad tarandkalmed ning neis ei ole enamasti relvi, sellest ajast ei olnud teada ka linnuseid. Hilisemalt on leitud aga näiteks linnuseid, kus on leitud söeproovide abil, et seal on inimesed elanud ka Rooma rauaajal. Linnuseid ei ole sel perioodil aga pidevalt kasutatud. Sellest ajajärgust on leitud neli mõõka. Keskmine rauaaeg (450-800)
ei olnud. Oli palju käevõrusid, klaashelmeid (ka kuldfooliumiga), esemetel on domineeriv geomeetriline stiil. Ilmuvad ka sõled. Kärbis on heinakuhja sisse pandav sõrestik, ketassõled on emailiga kaunistatud ja puha; hoburaudsõled on ka, 24 maailma malmist hoburaudsõlest on 15 Eestist, kuus Soomest, paar Rootsist. Neid sõlgi valmistati ma ei tea kus. Kaelavõrusid on leitud omaette kui ka tarandkalmetes. Kaelavõrud ümber kaela ei mahu.. Alulinnast leiti ka üks peitleid, kus olid mõõgad, kirved, sirbid. Seal on järgmiste sajandite leida kui ka rooma-raua-aja leide. Sinna oli üle 1000 aasta esemeid visatud, siis unustati. Ida-virumaal oli üldse palju asju. Seal on märgata otsekontakte kaugete piirkondadega. Nüüd on kontaktid Skandinaaviaga pea katkenud ja alanud Roomaga. Virumaa elanikel võis olla otsekontakte Vislaga (?). See on ka ajajärk, kus tarandkalmed olid ühtlaselt levinud.
annaabi.ee 
